3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral.
Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.4% Lihv 2: Liblegrafiitmalm. Struktuuri koostis: Perliit + liblegrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 2.5% Lihv 3: Keragrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit + keragrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3% Lihv 4: Pesagrafiitmalm. Struktuuri koostis: Ferriit + pesagrafiit. Ligikaudne süsinikusisaldus: 3.2% Lihv 5: Alaeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + perliit + sekundaar tsementiit. Süsinikusisaldus C<4.3% Lihv 6: Üleeutektmalm. Struktuuri koostis: Lederburiit + tsementiit. Süsinikusisaldus C>4.3% Ligikaudne süsinikusisaldus leitud valemiga C%=2.14+E/100*2.16 Lihvide ligikaudne paiknemine Fe Fe3C faasidiagrammil: Lihv 1 Lihv 4 Lihv 5 Lihv 2 Lihv 3
3:1. Teiselt poolt kasutatakse ferriidi ja perliidi koguste suhet terase C-sisalduse määramiseks, kuna see on mikroskoobi abil suhteliselt kergesti eristatav. Suurematel jahtumiskiirustel, mil austeniidi lagunemine ei toimu täielikus vastavuses tasakaaluolekule, moodustub struktuuri rohkem perliiti, kui seda näeb ette tasakaal. See viib C-sisalduse arvutamisel suuremate väärtusteni. Samas suunas mõjutavad terases esinevad lisandid; 5. C sisaldus 2,5% (Alaeutektmalm). · Valatavus hea sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge ja lividusjoone ja solidusjoone vahe on küllaltki suur. · Lõiketöödeldavus halb sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. · Ei ole survetöödeldav malm. Valgemalmi või hallmalmi tekkimisel mängib osa räni sisaldus.Valgemalmi tootmisel on seda vähe ja hallmalmi puhul palju. Valgemalm tekib ka suure jahtumiskiiruse korral. 2) Osa 1
Mikrostruktuuris on valgemalmi tunnuseks ledeburiit (eutektikum), mis koosneb tekkimisel austeniidist ja tsemendiitist. Eutektoidtemperatuuril muutub austeniit perliidiks (P=F+T) ning toatemperatuuril koosneb ledeburiit ferriidist ja tsementiidist. Kooskõlas Fe-Fe3C faasidiagrammiga liigitatakse valgemalmid järgnevalt: - Alaeutektmalmid struktuuriga P+T''+Le - Eutkektmalmid struktuuriga Le - Üleeutektmalmid struktuuriga Le+T Põhiliselt leiab kasutamist alaeutektmalm ja seda enamasti tempermalmi tootmisel. b)Grafiidi (süsiniku) osakeste kuju järgi Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: 1) Lilblegrafiitmalm ehk hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul 2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi.
annaabi.ee 
