Sooteadus
Sookasepuistute tootlikkus on
märgatavalt madalam kui lodumetsades, boniteet tavaliselt IV-Va. Harvem leidub mändi ja
männikuid. Mõnel pool kasvab sookaasikutes kaaspuuliigina sanglepp. Kuivendamata madalsoodel
ja madalsoometsades kasvab ka üksikuid kuuski, rohkem küll alusmetsana. Pärast madalsoode
kuivendamist hakkab järk-järgult kuuse osatähtsus suurenema ning aja möödudes moodustuvad
kuuse enamusega puistud.
Ligi pooled madalsoodest on kaetud alaboniteediliste puistutega või on hoopis lagedad
(riigimetsas on käesoleval ajal lagedaid madalsoid ligikaudu 10%).
Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Ka raiestikel
kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega.
Siirdesoo
Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub
tasastel madalikel.
Mikroreljeef on mätlik.
annaabi.ee 
