Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"akveduktiga" - 4 õppematerjali

VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST
3
doc

VANA-ROOMA LINN JA EHITUSKUNST

- Miilimärgid: Rooma tsivilisatsioon oli esimene, kes võttis kasutusele miilimärgid. Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. - Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. - Foorum. Roomas asusid vanima, vabariigiaegse, nõndanimetatud Forum Romanumi läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni.

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Rooma impeeriumi arhitektuur
10
doc

Rooma impeeriumi arhitektuur

Üks Rooma miil oli umbes 146 meetrit ja 30 sentimeetrit. Neist tuntuim on ilmselt Millarium Aurum ehk Kuldne Miilimärk. Selle kullaga kaetud märgi laskis püsti panna Augustus, kusjuures kõiki kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit juba vabariigi algusest. Suurlinn oli esialgu varustatud seitsme akveduktiga, kusjuures kaks neist on kasutusel tänapäevalgi. Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks. Savist veetorudesse pumbati vett akvedukti alguses, kusjuures veega varustati ainult majade esimesi korruseid. Pont du Gard: Selle 275 meetri pikkuse akvedukti ehitasid rooma leegionärid Prantsusmaale, Nimes´isse, sillakujulisena Gardi jõe koahel, et selle allika vett linna juhtida. Akvedukt koosneb

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Konspekt
12
doc

Konspekt

· Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval ­ Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid · See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda · Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest · Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga · Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks · Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi · Akvedukt koosnes savist veetorudest · Vett pumbati akvedukti alguses · Pikim akvedukt on Pont du Gard · See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale · Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
38 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Kiviplaatidega kaetud maanteede ehitamine algas juba 4. saj lõpus eKr · Esimene suur kivisillutisega maantee on säilinud ka tänapäeval ­ Via Appia · See tee ühendas Roomat sadamalinn Capuaga, pikkus 159 m · Püüti ehitada sirgeid teid · See soodustas kaubanduse arengut ja võimaldas sõjaväel kiiresti liikuda · Rooma veejuhtmed akveduktid on pärit samuti juba vabariigi algusest · Keisririigi alguses varustati suurlinn seitsme akveduktiga · Veejuhtmed olid vajalikud, kuna Tiberi vesi ei kõlba joogiks · Kaks roomaaegset akvedukti on kasutusel tänapäevalgi · Akvedukt koosnes savist veetorudest · Vett pumbati akvedukti alguses · Pikim akvedukt on Pont du Gard · See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale · Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
583 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun