3. Rändjutlustajate tegevus 4. Segaduste ajad Roomas. Kiriku osatähtuse kasv 1. Tänu annetustele suurim maavaldaja 2. Andis võimalusi karjääri tegemiseks 3. Kandis hoolt vaeste ja haigete eest 4. Korraldas kooliharidust 5. Kõrgeim kohtumõistja 6. Keelati muistsed usupidustused, s.h OM 7. Templid muudeti ristiusu kirikuteks Tähtsamad isikud Theopompos Kreeka ajaloolane, rääkis naiste kohast Rooma ühiskonnas. Plinius Rooma õpetlane, räägib akveduktidest, nende rajamisest ja tähtsusest. Juvenalis poeet , rääkis elust Rooma linnas. Diodoros Kreeka ajaloolane, kes uuris etruskide elu ja nende allakäiku. Maecenas toetas rahaliselt kultuuriviljelemist. Tema nimest tuleneb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen. Vergilius poeet, teos ,,Aeneis". Titus Livius ajaloolane, suurteos ,,Raamatud linna rajamisest alates". Rääkis riigi ajaloost. Romulus Rooma linna rajaja, 21.04 753 eKr.
kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). Teaduslik-tehnilise proosa õitsengu tõttu. Esindajad: Cato (,,Põllumajandusest"), Celsus (,,Meditsiinist"), Frontinus (,,Akveduktidest"). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Kesksed ideed: esivanemate tava, minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus, ajalugu kui õpetaja, ajalugu taotleb esteetilist elamust. Oli suur osakaal moraaliteemadel, vabaduse/võimu suhe, Rooma areng moraalselt langevas joones. Tähtsamad esindajad: Cato Vanem, Caesar, Sallustius, Livius, Tacitus. 131. Kes on see Rooma kirjanik, kes sõnastas Rooma ajalookirjutuse kesksed probleemid,
Marcus Terentius Varro (11627 eKr): ,,Ladina keelest", ,,Põllumajandusest" Gaius Plinius Secundus ( Vanem, u 2379; noorema onu): ,,Looduslugu" (37 rmt), eeskujuks hilisematele entsüklopeediatele. Vitruvius: ,,Arhitektuurist" (10 rmt). Aulus Cornelius Celsus (u 25 eKr 50 pKr): ,,Meditsiinist". Lucius Iunius Moderatus Columella (4 u 70): ,,Põllumajandusest". Sextus Iulius Frontinus (u 40 103): ,,Akveduktidest". Aulus Gellius (u 120 pärast 180): ,,Atika ööd" (kuriositeetide entsüklopeedia). 130. Millised olid Rooma ajalooproosa kesksed ideed ja kes olid tähtsamad esindajad? Enda ümber toimuva fikseerimine varem: peamiselt eepika, ülistuslaulud, antikvaarne kirjandus, aastakroonikad; hiljem: biograafiad. minevik ja selle austamine kui kaasaja heaolu põhjus Cicero: ,,Mitte teada seda, mis toimus enne sinu sündi, tähendab jääda alati lapseks
Rooma riigi tuntuimad ehitised pärinevadki impeeriumi päevilt. Kuna riik kasvas n.ö. iga päevaga, täiustati ja laiendati teedeehitust, maanteede kogupikkuseks sai impeeriumi hiilgepäevil 100 000 km. Nagu varemgi, omistati erilist tähtsust veevarustusele - nii näiteks varustas ainuüksi Rooma linna veega kokku 19 akvedukti, mis läbi arvukate purskkaevude, avalike kaevude, keiserlike termide jne., andsid päevas linnale kuni 700 000 m³ vett. Keisririigi ajal ehitatud akveduktidest on tänini jõudnud mitmed, Prantsusmaal, Hispaanias, Roomas. Nende hulgas on tuntuim 1. saj. lõpus eKr. ehitatud Pont du Gard Nimes`is, Prantsusmaal, mis Gard`i jõe kohal on 8,7 m kõrge ning koosneb kolmest üksteise peal asuvast kaaristust ( alumine 21,8 m, keskmine 19,5 m, ülemine 7,4 m, suurima kaare ava 24,5 m. Võlvid olid laotud tõstemehhanismide abil, kuivalt ilma mördita ühtlustatud mõõtmetega kuni 6. t raskustest kiviplokkidest. Pont du Gard kujutab endast Rooma
annaabi.ee 
