Peterburis veetis suurema osa oma ülejäänud elust. Köleril olid tihedad sidemed keisri õukonnas, ta suhtles mitmete kõrgintelligentsi hulka kuulunud perekondadega ning oli aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. 1867. aastal sai ta riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest professori tiitli. 18691870 töötas kunstnik Peterburi Kunstiakadeemia kostüümiklassi akvarelliõpetajana. 1874. aastast oli ta Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige ja 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega
1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Gortsakovi portree eest. 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" Õli, 1880. "Truu valvur". Õli. 1878 . 1878. Õli Nõidusunest ärkamine. Õli, 1864. Õli, 1864. Ema portree. Õli. 1857-1861 "Lorelei needmine munkade poolt" 1887. aastal Pariisis. Maal kujutab pseudomütoloogilist tegelast Reini jõe äärse kalju kurikuulsat sireeni. Johann Köler. Portrait of a Roman Lady Tulge minu juurde
Johann Köler 1826-1899 Elukäik Sündis Viljandimaal Oli mulk,sündis ja kasvas väga vaestes oludes 13aastaselt pidi hakkama ise elatsit teenima 18351837 läks Viljandi elementaar ja kreiskooli. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias 18621874 oli suurvürstina Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 1874 aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Loomingud ,,Truu valvur" ,,Ärkamine nõidusunest" ,,Lorelei needmine munkade poolt" ,,Tütarlaps allikal" Tegevus Eestimaa hüvanguks Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks Eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. ,,Truu valvur" Click to edit Master text styles Second level
1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis 18621874 suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja 18691870 töötas Peterburi Kunstiakadeemia õppejõuna 18861889 Viinis, Nice'is ja Pariisis 1867. aastast professor. Tiitli sai riigikantsler Aleksandr Gortsakovi portree eest (1867, õli, Moskva Ajaloomuuseum) 1877. aastast Peterburi Kunstiakadeemia nõukogu ülemääraline liige 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu auliige. Tegevus Eestimaa hüvanguks Johann Köler oli koos Eesti lihtrahvast pärit nn Peterburi patriootide Philipp Karell, Friedrich Nikolai Russow, Johann Rudolph Berendhoffiga esimesed, kes hakkasid tõstatama küsimust vajadusest Eestimaa ajaloo eestlastepoolse tõlgendamise kohta, mis oleks erinienud 19. sajandi teise pooleni kehtinud baltisaksa ajaloolaste tõlgendusest Eesti- ja Liivimaa vallutamisel 13. sajandil.
VENEETSIA FRAAS, SÜNONÜÜM, UFO Galeriis 24h on väljapanek Mari Roosvalti maalidest. Mari Roosvalt (s. 1945) on üks tänase eesti maalikunsti juhtivaid tegijaid. Õppinud ERKIs maali aastatel 1964-1969, osalenud aktiivselt kunstiharidusese edendamises õppejõu ja Avatud Akadeemia vabade kunstide juhatajana. EKL liige aastast 1979, alates 2006. a. Eesti Maalikunstnike Liidu esimees. Eesti Akvarellistide Ühenduse liige. Konrad Mäe preemia laureaat (2006). Mari Roosvalt on kogemustega kunstipedagoog. Ta on töötanud kunstikoolides, Tallinna Pedagoogilises Ülikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Komplekteeris üldmaali õppetooli õppejõudude kaadri ja koostas õppeprogrammid, on organiseerinud näitusi. On aktiivne maalija, esineb näitustel 1970. aastast ning on korraldanud arvukalt personaalnäitusi. EKA Avatud Akadeemia juhataja, erak. Professor. Maalikunstnik, pedagoog. Alustas 1970
10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus") ning suurem osa näituse töödest oli akvarell(,,Valguse poole"). Näideteks
Reisis enesetäiendamise eesmärgil Euroopas, pärast peamiselt Roomas veedetud aastaid naasis Peterburgi. Töötas sealses Kunstide Edendamise Seltsi Koolis ja ajutiselt Kunstiakadeemias.Oli kunstiõpetaja keiser Aleksander II perekonnas. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga, oli Peterburis tunnustatud portreemaalija. Osales rahvusliku liikumise üritustel. 1869- 1870 oli Peterburi Kunstiakadeemia õppejõud ja alates aastast 1877 nõukogu liige. Alates 1874. aastast Belgia Kuningliku Akvarellistide ühingu liige. Suri Peterburis, on maetud Suure- Jaani kalmistule. Teosed: Eeva granaatõunaga, Ketraja, Truu valvur, Fr. R. Kreutzwaldi portree, Ema portree. A. L. Weizenberg (1837- 1921) Sündis Võrumaal. Pärast Kanepi kihelkonnakooli lõpetamist sai temast tisleriõpilane. Omandanud kutse, lahkus Weizenberg Eestist. Töötades, õppides kunstide akadeemiates ja tegutsedes vabakunstnikuga, veetis ta aastaid Saksamaal, Venemaal ja Itaalias. Ta valiti ,,Vanemuise" seltsi auliikmeks
1870 Kunstide Edendamise Seltsi komitee palub Kölerit võistlusele saadetud tööde hindamise ja premeerimise komisjoni alaliseks liikmeks. 1871 esineb kümnekonna tööga Riia Polütehnikumi ruumides korraldatud kunstinäitusel, kus tema töö ,,Ärkamine nõidusunest" võetakse baltisaksa ajakirjanduses terava ideoloogilise kriitika alla 1872 Köler valitakse Eesti Kirjameeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliikmeks. 1874 valitakse Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu liikmeks õigusega esineda näitusel züriivabalt. 1875 Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 valmib kompositsioon ,,Truu valvur". Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise. 1879 käib Tartu laulupeol ning maalib Tallinna Kaarli kirikuapsiidi võlvil fresko
1870 – Kunstide Edendamise Seltsi komitee palub Kölerit võistlusele saadetud tööde hindamise ja premeerimise komisjoni alaliseks liikmeks. 1871 – esineb kümnekonna tööga Riia Polütehnikumi ruumides korraldatud kunstinäitusel, kus tema töö „Ärkamine nõidusunest“ võetakse baltisaksa ajakirjanduses terava ideoloogilise kriitika alla 1872 – Köler valitakse Eesti Kirjameeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi auliikmeks. 1874 – valitakse Belgia Kuningliku Akvarellistide Ühingu liikmeks õigusega esineda näitusel züriivabalt. 1875 – Krimmis valmivad maastikumaalid ja portreed. 1877 – valmib Kunstide Akadeemia presidendi suurvürst Vladimir Aleksandrovitsi portree. Köler valitakse Kunstide Akadeemia nõukogu ülemääraseks liikmeks. 1878 – valmib kompositsioon „Truu valvur“. Köler esitab selle ja veel 2 portreed kunstinäitusele Pariisis, kus viibib ka ise.
annaabi.ee 
