Akvarell Akvarell (itaalia sõnast acquerello) on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarell teises tähenduses on akvarellvärvidega teostatud maal. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. Kunstnik, kes maalib vesivärvidega, on akvarellist. 3 Akrüül Akrüülvärv on sünteetiline plastvärv. Laialdaselt hakati kasutama alates 1960. aastatest. Akrüülvärvi toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Värve saab veega lahjendada, kuid ainult enne maalimist. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik
JOHANN KÖLER Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana. Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemias (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsusmaal. Aastal 1862 asus Köler Peterburi. Mis jäigi ta põhiliseks elu- ja töökohaks. Kunstniku loomingu paremikku kuuluvad portreed Vene ja Eesti intelligentsi paremikku kuuluvad isikud. Omaette peatüki moodustavad ta loomingus kodumaa matkadel tehtud tööd, ema ja isa portreed ja akvarellist teostatud kunstniku sünnikoht. AUGUST WEIZENBERG Sündis Võrumaal, kingsepa pojana. Tee skulptuuri juurde algas tal tisleri tööst. Skulptuuri õppis ta Berliinis, Peterburis ja Müncheni Kunstiakadeemias. Ta alustas oma õpinguid 1863 ja lõpetas 1873. Seejärel töötas ta 17 aastat Roomas, siis Peterburis ja alles elu lõpul 1914 asus ta kodumaale. Loomingu paremikku kuuluvad teosed ,,Hämarik" ja ,,Linda". Linda pronksist variant püstitati 1920. Aastal Tallinna Linda mäele.
Pastapliiatsiga saab teha paberile õhkõrna eeljoonistuse või viirutuse, et seejärel kontuure kordusjoonega rõhutada. Sellisel viisil tekib ilus diferentseeritud joonte spekter. Pastapliiats ei ole, erinevalt sulepeast, sulest või pintslist, tundlik niiske ilma suhtes. 5 Guass Guass on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine sisalduse pärast on guassil valkjas varjund. Keskajal kaunistati guassidega käsikirju, alates renessansist tehti nendega eskiise, kaandeid jms. Tänapäeval värvitakse guassidega pms. kuulutusi ja teatridekoratsioonikavandeid. Joonistusel kasutasin Guass Multiki 6 Harilik pliiats Tehnilised joonised võib teha kõva pliiatsiga (H).
keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer oli akvarellist. Tundub uskumatuna, et Dürer on maalinud pildi "Suur murumätas" akvarell- ja guavärvidega, sest vesivärvide puhul näib võimatu saavutada niisugust mikroskoopilist täpsust, nagu Dürer sellega hakkama on saanud. Võib teha vaid ühe konkreetse järelduse: Dürer uuris looduses iga detaili, isegi murumätast vaatles ta analüütikupilguga. Vesivärvidega maalitud loomaetüüdidest on meeldejääv "Noor jänes", linnuetüüdidest "Väike öökull"
Setsession asutati 1897. aastal pärast noorte kunstnike väljarännet „Künstlerhausist“. See oli Austria suurim kunstnike ühing, kuid taidurid tundisd ennast selles hüljatuna. Nad ühinesid Gustav Klimtiga, kes sai nende esimeseks presidendiks ning juhatas suunda, kuni Klimt lahkus koos oma grupiga Setsessioonist. Esimene näitus oli edukas: külastajaid oli rohkem kui 57 000 ja näituse jooksul müüdi 218 kunstiteost. Kui auväärne Rudolf von Alt (1812-1905), silmapaistev akvarellist, ühines Setsessiooniga, palus ta keiser Frants Joseph I avaldada üritusel osalejatele au oma kohalolekuga. Setsessiooni vaid üks kord külastanud keiseri võttis vastu Setsessiooni president Gustav Klimt. LÄBIMURRE • 1898 Klimti mõlemad maalid: „Armastus“ (Ajaloomuuseum) ja „ Näitleja Josef Lewinsky Carlosena näidendis Klavigo“ (Österreichische galerii) valmisid 1895. aastal ning on tavalised näited pisut magusast stiilist, mida Klimt üritas ületada.
Servet, filosoof Rousseau, matemaatikud vennad Bernoullid. Kirjandus ja kunst Prantsuse-, itaalia- ja retoromaanikeelse kirjanduse tähtsus on peamiselt kohalik, ent saksakeelne kirjandus on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. 20. Sajandil pälvisid rahvusvahelise avalikkuse tähelepanu näitekirjanikud Friedrich Dürrenmatt ja Max Frisch. Kunsti mõjutas väga palju 16. saj protestantism. 18. saj tõusis esile akvarellist Samuel Hieronymus Grimm. Rahvusvaheliselt tuntumaks said sveitsi kunstnikud uuemal ajal. 20. saj esimesel kümnendil sai Sveitsist alguse ka Dada liikumine. Muusika Sveitsi ei peeta väga muusikaliseks riigiks. Ometi tulid sealt 20. saj sellised heliloojad nagu Arthur Honegger, Othmar Schoeck ja Frank Martin. Esimene konservatoorium rajati Genfis juba 1835. 11 Religioon Kristlus on Sveitsi peamine usund
laululava. Silmapaistvaks saavutuseks oli ka tema loodud Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, mis on nüüdseks kahjuks hävinud. 1930.aastatel teotses ta koos teiste arhitektidega. On loonud Tatari tn nn Buschi maja (Tatari tn 21-b), mis on juugendstiilis ehitatud. Meister on suurepäraselt ja maitsekalt osanud siduda skulptuuri arhitektuuriga, tema jaoks oli see midagi enesestmõistatavat. Kui Karlil ei olnud midagi projekteerida siis ta maalis. Ta oli peamiselt akvarellist. 1920-ndail aastail loob huvitava Schveitsi akvarellide seeria. Need on kerges, korrektselt õhulises katmismaneeris läbiviidud tööd. Tema akvarellid pole pelgalt arhitektuurijoonised, neis on maalilist värskust ja elavust . Ta on loonud akvarelle ka Saare-ja Hiiumaast, on jäädvustanud Tallinna Toompead ja all-linna kirikute torne. V.Raam on nimetanud teda esimeseks laiahaardeliseks arhitektuurimaastiku viljelejaks Eestis. Aga ta on jäädvustanud ka vanu talumaju,
Viis aastat vaesust. Maailmavaate väljatöötamine. Kodanlikud silma- klapid langevad mu silmilt. Sotsiaalsed vasturääkivused Viinis. Päevatööl. Töötasuga mittekind- lustatus. Töölise saatus. Teel parandamisele. Rahvusliku uhkuse puudumine. Okkad tööliste laste teel. Põlgus autoriteetide vastu juba noorusaastatest. Mida on vaja selleks, et siirdada rahvus- likkuse ideed. Mina joonestaja ja akvarellist. Kasuliku lugemise kunst. Sotsiaaldemokraatia. Minu esimesed kohtumised sotsiaaldemokraatidega. Esimene terror. Sotsiaaldemokraatlik press. Masside psühholoogia. Sotsiaaldemokraatide taktika. Kodanluse patud. Ametiühingute prob- leem. Poliitika ametiühinguis. Võti sotsiaaldemokraatia mõistmiseks. Juudiküsimus. Niinime- tatud maailma-ajakirjandus. Keiser Wilhelm II. Prantsuse kultus Austria ajakirjanduses
annaabi.ee 
