Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil
Kreeta seinamaalidel ja reljeefidel püüti kujutada hetkelisi muljeid ümbritsevast elust, samuti püüti hoiduda stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest.. Üheks populaarsemaks motiiviks, mida armastati kujutada oli viljakust ja elujõudu kujutav sõnn, kellest noormehed ja neiud üle hüppavad. Kreeta kunsti üheks hiilgavamaks osaks on keraamika millest kuulsamad on vaasid, kus on kujutatud mereloomi ning neid vaase võrreldakse lausa akvaariumitega. Kreeta kunsti põhiliseks sisuks oli pulbitsev elurõõm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja kogu loodusele. TÖÖLEHT NR. 3. KREEKA SKULPTUUR Kreeka skulptuurikunstis on säilinud väga vähe täiesti terveid teoseid. Kreeka skulptor tegi skulptuure peamiselt marmorist ja pronksist . Enamiku originaal marmorkujude küljest on tükke murdunud, mille tulemusena on nad kahjustatud. Ning pronkskujud, mis peavad paremini vastu küll looduslikes tingimustes on enamasti ümber sulatatud
idamaades, kuid nende välisilmele ja eriti siseruumisele andsid toredust vormide mäng ja värviküllus. Siseruumide seinad olid tihti kaetud krohviga, millelle oli maalitud ornamente või mitmesuguseid pilte. Seinamaalidel ja reljeefidel tavaliselt hoiduti stiliseerimisest ja sümmeetriataotlusest. Kreeta kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane. Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi jan eid vaase on võrreldud akvaariumitega niivõrd loomulikud, lausa uumiliselt tajutavad on neil kaheksajalad, meritähed jne. Kreeta kunst viitab selle loojate õnnelikule elule, kuigi see polnud ohtudeta ja lõputu. Minose, Kreeta kuninga, järgi nimetatakse Kreeta kunsti ka minoiliseks kunstiks. Kreetal tärganud kunstistiil ulatus ka mandrile Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olid olid teistsugused. Elu oli karmim ja sõjakam, mis avaldas mõju ka kunstile.
annaabi.ee 
