Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained
peetakse kvaliteedist kõrvalekaldeks. Algajatel on lihtsam teha ale-tüüpi õlut ning
siis, kui kodune varustustase paraneb, minna üle laagritele, mille käärimise ja
laagerdumise protsess on pikem. Pärast jahutamist kallatakse õlu
kääritamispudelisse või -nõusse. See on ainus koht, kus õlu võib soriseda. Virde
õhustamine on vajalik, et pärm käima läheks ja paljuneks. Kes tahab rohkem
investeerida, võib selleks kasutada akvaariumipumpa ja õhustuskivi, millel peab
kindlasti vahel olema filter, et virre ei saastuks teiste, väliste bakteritega.
Villimine, õlle lõplik valmimine ning pruuli nautimine
Järgnev aeg on umbes kaks nädalat pikk. Seejärel on käärimine peatunud ja õlu on valmis pudelisse
villimiseks. Pudeli põhja võib panna pool või terve teelusikatäie suhkrut. See paneb õlle korraks uuesti
käima ja õlu karboniseerub ehk pudelisse tekib süsihappegaas (CO2).