eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine ülevaade koolis arendavatest teadustest ja teaduste arendamisega kõrgemal tasemel tegelesid matemaatikud. Õppetöö koolis oli suuline, õpetused salajased. Hiljem küll avaldati mõned teosed, kuid Pythagorase enda kirjutiste kohta puuduvad andmed. Diogenes Laertiose sõnul kirjutas Pythagoras kolm teost: ,,Kasvatusest", ,,Riigist" ja ,,Loodusest". Pole sugugi kindel, kas Pythagoras ise üldse midagi kirja pani
pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib ei olnud vaimustuses vagadest pühendunutest ja võib-olla isegi halvustas ebausku, kuid kooli loomisel tähtsat rolli mänginud usulisest küljest ei saanud kuidagi mööda vaadata. On võimalik, et selle vastuolu tasakaalustamiseks seadis Pythagoras sisse akusmaatikute ja matemaatikute süsteemi, kus akusmaatikutel oli vaid üldine ülevaade koolis arendavatest teadustest ja teaduste arendamisega kõrgemal tasemel tegelesid matemaatikud. See näitaks Pythagorase juures peale religioossete tõekspidamiste ka ratsionaalset lähenemist, mis on ühe inimese juures küllalt harvaesinev kombinatsioon. Õppetöö koolis oli suuline, õpetused salajased. Hiljem küll avaldati mõned teosed, kuid Pythagorase enda kirjutiste kohta puuduvad andmed
annaabi.ee 
