Seega pöörati Pythagorase koolis suurt tähelepanu täisarvude omaduste uurimisele. Peale selle tegeldi ka geomeetriaga, muusikaga ja astronoomiaga. Keskajal lisandus sellele veel grammatika, loogika ja retoorika. Seitsmest õppeainest koosnevat rühma, nn ,,7 vaba kunsti", loeti haritud inimese kohustuslikuks pagasiks. 5 Kooli asuja pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks. Omandamine käis peamiselt küsimuste ja vastuste vormis, ilma seletamise ega tõestuseta. Näiteks, niisugused ,,akusmad" või ,,sümbolid": ,,Mis on õndsate saared? Päike ja Kuu"; ,,Mis on tetraad? Sireenide harmoonia"; ,,Mis on kõige õiglasem? Ohvritoomine" jne. Kool meelitas ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia
pannes alusta paremast, jalgu pestes vasakust jalast; pääsukesi ei tohi majas pidada etc. Siin tuleb loomulikult tähelepanu pöörata asjaolule, et nii mõnelgi puhul võib Pythagorasesse või tema koolkonda puutuva puhul tõde olla segatud väljamõeldisega. Tolle aja koha harjumatu oli, et kooli võeti vastu nii mehi kui naisi, tingimuseks oli loomulikult inimese vabadus. Kooli astuda soovija pidi esimesed viis aastat vaikima ja kuulama ning omaks võtma talle jagatud õpetused, kandes akusmaatiku nimetust, alles seejärel oli õigus tõusta täieõiguslikuks liikmeks -- matemaatikuks. See võib olla seletatav ka puhtloogiliste põhjustega. Kool meelitas nimelt ligi kaht tüüpi inimesi: esiteks matemaatilise filosoofia entusiaste ja teiseks religioosseid pühendunuid, kelle ideaaliks oli pütaagorlaste askeetlik eluviis, mis sarnanes tugevasti orfikute õpetusele ja õigustas end sarnaste müstiliste uskumuste süsteemi kaudu. On tõenäoline, et filosoofiline tiib