EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled Absolutiiv-ergatiivkeeled ja nominatiiv-akusatiivkeeled lähtuvad erinevast süsteemist. Ergatiivkeeles on agent sama mis akusatiivkeele subjekt. - Poiss magab ( magamine võtab poissi, poiss on passiivne) patsient
(siin S ja A sama 'mina'), aga ergatiivis markeeritakse S ja P samamoodi 10. Segasüsteemid: jagatud intransitiivsus ja jagatud ergatiivsus. Jagatud intransitiivsetes konstruktsioonides jagunevad verbid kahte rühma vastavalt sellele, kuidas nende ainuke tuumargument S joondub (aligns) transitiivse lause kahe tuumargumendiga A ja P (st kas S on A või P moodi.) Jagatud ergatiivsus (split ergativity) - nähtus, kus S, A ja P markeering on mõnes kontekstis nagu akusatiivkeeltes, mõnedes nagu ergatiivkeeltes. Kui keeles on jagatud ergatiivsus, mis seostub verbi aja või aspektiga, siis leiame ergatiiv- absolutiiv-süsteemi tüüpiliselt minevikus või perfektis. 11. Sõnajärje tüpoloogia. basic word order? põhiprobleemid: keelte valik, on keeli milles polegi kindlat sõnajärge, võiks nii jagada: a) vaba sõnajärjega keeled b) määratud sõnajärjega keeled tüüpilise järje määramisel on abiks:
annaabi.ee 
