Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28 Eessõnad, mida kasutatakse ainult daativiga 29 Eessõnad, mida kasutatakse ainult akusatiiviga 30 ARVSÕNA 31 KÜSISÕNA 32 3 ARTIKKEL Saksa keeles on kahte liiki artikleid: umbmäärane ja määrav artikkel. Nimisõnu kasutatakse tavaliselt koos artikliga.
Veidi akusatiivist: sellele vastab sihitise kääne, mis aga eesti keeles puudub.Selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada esmalt kolme erineva käände abil: Nimm den Bleistift! Võta pliiats! (Nim.) 7 Ich habe einen Vater. Mul on isa. (Nim.) Er kaufte einen Apfel. Ta ostis õuna. (Om.) Er sah einen Vogel. Ta nägi lindu. (Os.) Lisaks tulevad veel eesõnad akusatiiviga ja sellega kasvab eesti keele käänete vastavuse arv. Stelle die Vase auf den Tisch! Pane vaas lauale!(Alale.) Ich lege meine Wäsche in den Schrank. Ma panen oma pesu kappi.(Sisseütl.) Eesti vastena sobib küll sageli nendele akusatiivi verbidele küsimus" keda?" / "mida?", kuid ma ei väsi kordamast "Akkusativ ist Akkusativ". Datiivi vastena sobib eesti keeles sageli alaleütlev kääne, küsimusega kellele/millele? Ich gebe dir das Buch
acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega) pron. dem. pronomen demonstrativum c. dat. cum dativo (daativiga) (demonstratiivpronoomen, näitav asesõna) c. gen. cum genitivo (genitiiviga) pron. indef. pronomen indefinitum c. inf
annaabi.ee 
