samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 2.1.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 2.1.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 2.1.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009)
töötatakse ka hübriidjõuallikate kallal, mis alla 60 km/h kiiruse juures töötaks suruõhu, üle selle aga traditsioonilise kütuse, olgu selleks siis bensiin, diisliküte või gaas, abil. Üleminek ühelt reziimilt teisele toimuks elektrooniliselt, ilma juhi vahelesegamiseta. Vesinikuauto Kütuseelement (fuel cell) on akupatareiga sarnane elektrokeemiline seade, mis genereerib maagaasist või teistest süsivesinikest elektrienergiat. Protsessi kõrvalproduktideks on soojus ja puhas vesi. Enamik kütuseelemente
sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 1.2.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit. 1.2.3 Sülearvuti Sülearvuti ehk laptop on mobiilne arvuti. Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töötab nii akupatareiga, mis on laetav, kui ka elektrivõrgus. Sülearvuti kasutab samu osasid, mis esinevad ka lauaarvutitel, kuid nende suurus ja energiatarbimist on vähendatud (vikipeedia(c) 2008). 1.2.4 Suurarvuti Suurarvuti on ulatuslike võimaluste ja ressurssidega, tavaliselt arvutikeskuses asuv arvuti, mis suudab üheaegselt teenindada sadu ja isegi tuhandeid kasutajaid. Suurarvutid võimaldavad suure hulga programmide üheaegset tööd (e-teatmik(a) 2009)
seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus. · Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti. · Sülearvuti ehk laptop ehk rüperaal on mobiilne arvuti . Tänapäeva sülearvutid kaaluvad 1-6 kg, vanemad sülearvutid võivad olla isegi raskemad. Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad
Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. Müranivoo: Soomes taolistes elektrijaamades teostatud mõõtmised näitavad, et nad sobivad kasutamiseks elurajoonides. 50 m kaugusel mõõdetud müranivoo on väiksem lubatust (35 dB). Gaasimootoriga koostootmisjaama hoolduskulud on keskmiselt 2% investeeringust aastas. Eestis, kus töötavaid seadmeid on vähe, võivad hoolduskulud ulatuda 3 4% investeeringust. 6.7 Kütuseelemendid Kütuseelement on akupatareiga sarnane elektrokeemiline seade, mis genereerib maagaasist 67(113) Villu Vares Energia ja keskkond või teistest süsivesinikest elektrienergiat. Enamik kütuseelemente tarbib kütusena vesinikku. Vesinikku saab toota maagaasist, või ka elektrienergiat kasutades vee hüdrolüüsimisel. Viimasel juhul on tegemist energia salvestamisega.