Soome kirjanduse ajalugu
legendilauludele ja kirikumaalidele.
"Piiskop Henriku surmalaulu" on nimetatud soome rahvuslegendiks. Runos esineb
skandinaavi rüütliballaadile omane kolmik: suursugune isik, tema noor teener ja hobune.
Sõnastus pigem kohmakas kui lennukas. On aru saada, et looja ei taotle kristliku muinasjutu
jutustamist, vaid kõiki pisiasju tundva krooniku mainet ( suur kohanimede ja isikunimede
hulk).
Proletaar-kristlik deklaratsioon ilmneb jõuliselt ja akumuleerunult runos "Viru ori ja isand".
Põhimudeliks kontrast ja kordus. Põhimõte selles, et ori sureb ja taevasse jõudes koheldakse
teda kui isandat, seetõttu, et elus tegi ta palju tööd, orjas teiste heaks ja sai vähe istuda. Suurel
isandal on aga vastupidine olukord, taevas saab kuuma tooli, toop tule ja tõrvaga.
See oli eriti populaarne pärisorjuse alal Soome lahe lõunapoolel.
"Mataleena laul"- keskaegse vaba soomenduskunsti meisterlikkuse näiteid. Algstseen
annaabi.ee 
