67. Miks on stabiilse ökotoni liigirikkus tavaliselt suurem kui kõrvalalade omast? 68. Liikide hävimise kiirenemise põhjused tänapäeval. 69. Liigikaitse põhjendused. 70. Mille poolest erineb primaarne suktsessioon sekundaarsest? 71. Selgitage, miks kooslused suktsessiooni käigus vahelduvad. 72. Miks suktsessioon peatub? 73. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? 74. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. 75. Väikeste populatsioonide dünaamika. Väikeste populatsioonide geneetilised probleemid. 76. Elurikkuse tulipunktid. 77. MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Eksamil võib vastamisel kasutada eelnevat teemade loetelu väljatrükki muutmata kujul.
39. Miks suktsessioon peatub? According to classical ecological theory, succession stops when the sere has arrived at an equilibrium or steady state with the physical and biotic environment. Barring major disturbances, it will persist indefinitely. This end point of succession is called climax. 40. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral) Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus Mullateke 41. Selgitage klimaatilise kliimaksi ja edaafilise kliimaksi erinevusi Climatic Climax If there is only a single climax and the development of climax community is controlled by the
I Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid:1.Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud. Tähistame A-tähega 2.Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mulla pinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub kõudhorisondi tekkes. Tähistame O-tähega. 3.Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mulla pinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Eeltingimus liigniiskus (hapnikupuudus). Peegeldub profiilis
Kui keskkonna saastatus ületab enamiku organismide taluvusläve, siis ökosüsteem ei asendu teisega vaid hävib. 7. Miks suktsessioon peatub? Suktsessiooni lõppjärguks on ökoloogiline tasakaal ehk ökosüsteemi enam-vähem püsiv seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv ning aine- ja energiabilanss on nullilähedane. 8. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktiivsuses, hingamise intensiivsuses ja biomassi akumuleerumises suktsessiooni käigus? Suureneb biomass ja hingamine, väheneb produktiivsus. Suureneb liigiline mitmekesisus (erinev sekundaarse ja primaarse suktsessiooni korral). Muutub erinevate strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. 9. Klimaatiline ja edaafiline kliimaks. Koosluste arengu püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunanud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Suktsessioon on lõppenud
1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1
nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul
annaabi.ee 
