võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on: ·periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse; või
IV KASUTUSAASTATE JÄRJENUMBRITE SUMMA MEETOD Aluseks võtan aastate arvu. * (seotusmaksumus lõppväärtus) = * (110 000 10 000) = 33 333 ***Kõigi meetodite kasutamisest on näha, et kahekordselt alaneva jäägi meetod andis esimesel aastal kõige suurema kulu. T-10.2 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto 40 000 krooni eest masina, mille lõpetamismaksumus on 1000 krooni ja kasutusaeg 5 aastat. Lineaarse meetodi rakendamisel on konto Akumuleeritud kulum jääk 31. Detsembril 20X9 15 600 krooni. SEST... Kuluks tuleb kanda 40 000 1000 = 39 000 krooni. 39 000 / 5 = 7800 krooni aastas. 2 aasta kulu on seega 15 600 krooni T-10.3 Firma ostis 2. Jaanuaril 20X8 veoauto, mis maksis 110 000 krooni. Firma hinnangul on veoauto kasutusaeg 5 aastat ja lõpetamismaksumus 10 000 krooni. Tegevuspõhise meetodi rakendamisel on Akumuleeritud kulumi konto jääk 31. Detsembri 20X9 seisuga arvutatav järgmiselt:
Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis; c) 3300 kreeditis; d) 3300 deebetis. 2. On teada järgmised andmed: Müüdi 100 toodet, müügihind 10 kr/tk Algvaru 50 toodet, maksumus 400 krooni.
Makstakse 50 000 eurot rohkem, seega goodwill ongi 50 000 eurot. ÕPIK LK 275 ÜLESANDED Ü-11.1 Firma ostis 20 aastaks frantsiisi, makstes selle eest 50 000 krooni. Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara
Intressikulu kajastamine, kohustise perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2005. a.: D: lühiajaline rendikohustis 30 211 D: intressikulu 10 000 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 333 D: pikaajaline rendikohustis 33 233 K: pangakonto 40 211 K: lühiajaline rendikohustis 33 233 K: renditud masina akumuleeritud kulum 33 333 Intressikulu kajastamine, kohustuse perioodiseerimine, osamaksu tasumine ja masina depretsieerimine 31. 12. 2006. a.: D: lühiajaline rendikohustis 33 233 D: intressikulu 6978 D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 333 D: pikaajaline rendikohustis 36 556 K: pangakonto 40 211
raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 masinapargi täiendamiseks 5113 tootmisvarude suurendamiseks 9587 rahajäägi suurendamiseks
Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kasumi ümberjagamine
täiendavate seadmete monteerimise jne. kulud. Näide: Maa, maarajatise ja hoone maksumuse eraldamine. Kinnisvara(maa, hoone)800 000.-maamaksumus 80%kinnisvara hinnast notaritasu 4000.- sissesõidutee ehitamine 30 000.-(ei lähe soetusm. Alla) 800 000+4000=804 000.- maa maksumus 80% 643 200.- hoone 20%160 800.- Materiaalne põhivara jääkmaksumuse leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest akumuleeritud kulum. Bilansis näidatakse materiaalse põhivara jääkmaksumuses st. soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlus st. korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa.
Arvelduskonto 7 Korrigeeriti ettelaekunud renditulu Ettemakstud renditulu 300 Muu tegevustulu Materiaalse põhivara 8 soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonikulud 444 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum 9 Tulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto Müügitulu 5,000 Muu tegevustulu 300 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 5,064 Kaubakulud Elektrikulu
Madalamas soetusmaksumusest ja neto realiseerimis-väärtusest. Soetusmaksumust võib arvestada iga objekti jaoks individuaalselt või kasutades FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. RTJ 4 Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Bioloogilised varad vastavalt RTJ 7 definitsioonile Õiglane väärtus (juhendis RTJ 7 sätestatud erandjuhtudel soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum ja allahindlused) RTJ 7 Müügiootel põhivara Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul. Bilansiline jääkmaksumus või õiglane väärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. RTJ 5 Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei realiseerita lähema 12 kuu jooksul RTJ 3, RTJ 11 Tütarettevõtete aktsiad või osad
Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230
K D K 34700 8000 12000 34700 20000 0 K 0.00 863,372.66 Näidis. BILANSS nr 1 seisuga 31.05 AKTIVA kassa 52,800 pank ostjate tasumata arved 85,200 ettemaksud muud nõuded teiste vastu varud toodang käibevara kokku 138,000 põhivara akumuleeritud kulum põhivara kokku 0 Aktiva kokku 138,000 PASSIVA lühiajalised nõuded tarnijatele tasumata arved 114,000 võlad lühiajalised kohustused kokku 114,000 osakapital 75,000 reservkapital eelmiste aastate kasum aruandeaasta kasum -51,000 omakapital kokku 24,000 Passiva kokku 138,000
oktoober 20X7 30.september 20X8. Seega 20X8.aasta kulu (9 kuud) on: (53 000 / 12) * 9 = 39 750 krooni 2.kasutusaasta jääk on seega 212 000 53 000 = 159 000 krooni ja sellest lähtuvalt on 20X8.aasta kulu (3kuud): 159 000 * 0,25 = 39 750 krooni 39 750-st = 9937,5 20X8 aasta kulu kokku: 39 750 + 9937,5 = 49 688 krooni Ü-10.4 Masin, mille soetusmaksumus oli 30 000 krooni ja akumuleeritud kulum eelmise aasta 31. Detsembriks 15 000 krooni, otustati maha kanda 1.juulil. depretsiatsioonimäär on 10% aastas. Teha raamatupidamiskanded 1.juulil: viitab lineaarsele meetodile Iga aasta kuluks 10%, mis on 3000 krooni. 1. Poolaasta depretsiatsioonikulu kajastamiseks 2. Masina arvelt mahavõtmiseks 31.detsembriks oli masina maksumus 30 000 15 000 = 15 000 krooni.
rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000 V aasta 50000 5000 25000 25000 120 000/ 5= 24000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus
- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto;
jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud) Lõppväärtus või lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja
rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa
vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on: Periood, mille jooksul varaobjekti ettevõttes tõenäoliselt kasutatakse või tooteühikute (või muude sarnaste ühikute) arv, mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum Lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus on summa, mida loodetakse saada materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum ehk juba kuluna kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid
arvele soetusmaksumuses. Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa. 8 Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel. Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga. Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus
aktsia- või osakapital d. ülekurss e. omakapital f. laenukapital g. reservkapital h. võõrkapital Question 4 Bilansi maht ei muutu, kui a. saadakse tagasi tarnijale tehtud ettemakse b. antakse töötajale laenu c. makstakse välja palgad d. tehakse tarnijale ettemaks Question 5 Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis a. õiglases väärtuses b. neto realiseerimismaksumuses c. soetusmaksumuses d. soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused Question 6 Amortiseeritav osa on a. vara soetusmaksumus miinus tema bilansiline jääkmaksumus b. vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus c. vara soetusmaksumus miinus tema akumuleeritud kulum d. vara soetusmaksumus miinus tema aruandeaasta kulum Question 7 Raamatupidamise põhivõrrand on a. omakapital = varad - kohustused b. käibevarad + põhivarad = aktiva c
usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Kasulik eluiga on periood, mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse
AKT PÕHIVARA MAHAKANDMISE KOHTA __________________20__.a. Seoses vara muutmisega kõlbamatuks tulu saamise otstarbeks (vara on osaliselt või täielikult hävinud) (vara säilitamine on ebaotstarbekas) (Seoses reaalse kasutusaja lõppemisega ) kanda bilansist välja järgmised põhivarad: Põhivara nimetus Soetamise aeg Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkväärtus Seisukorra iseloomustus Juhatuse liige Raamatupidaja akt võib sisaldada: 1. Vara liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2. Vara osa kõlbmatuks tunnistamise selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3. Andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4. Põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust aruandeaastal
0 743 511 0 15 826 0 866 780 0 Soetusmaksumus seisuga 31.12.2006 14 475 386 8 929 396 348 305 23 753 087 Akumuleeritud kulum ja allahindlused Akumuleeritud kulum seisuga 31.12.2005 1 948 392 3 060 773 282 190 5 291 355 Aruandeperioodi amortisatsioonikulu Müük 798 017 0 788 545 0 28 617 0 1 615 179
3) Müüdi kaupa maksumusega müügihinnas 25 000 eurot, millele lisandub käibemaks määraga 20%. Raha on laekumata 4) Maksu- ja Tolliametile tasuti käibemaksu 5600 eurot. 5) Saadi arve sideteenuste eest summas 200 eurot ja käibemaks 40 eurot, kokku 240 eurot. Arve tasumata. 6) Ostjatelt laekus varem müüdud kauba eest 16 000 eurot. 7) Ostjatelt laekus ettemakse 9600 eurot (sh käibemaks määraga 20%). 8) Vana masin (soetusmaksumus 16 000 eurot, akumuleeritud kulum 12 000 eurot) müüdi 6750 euro eest (sh käibemaks määraga 20%). Raha laekus kassasse. Teha raamatupidamiskanded majandustehingute kohta ja arvutada käibemaksuvõlg seisuga 31.12.20x1 ÜLESANNE 1 Karini tulumaks: 1100 22 22 144 = 912 912 * 21% = 191,52 235,52 maksudeks Kätte saab 1100 235,52 = 864,78 33% 1100-st 1% 3010-st Kanded: 1) Töötasu arvestamine D: Palgakulu 3010 K: Palgavõlg 3010 kuna kohe ei maksta
detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarude suurendamiseks; 5. 70 000 eurot rahajäägi suurendamiseks. Laen tuleb tagastada 20 aasta jooksul iga-aastaste intressidega.
Firmaväärtust kajastatakse bilansi kirje "Sidusettevõtete aktsiad" koosseisus. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud on kinnisvaraobjektid, mida ettevõte hoiab eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kinnisvarainvesteeringuna kajastatud ehitise kasulik tööiga on 33 aastat. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 10 000 krooni.
Raha 250,000 Kreditoorne võlgnevus 600,000 Debitoorne võlgnevus 560,000 Lühiajaline laen 600,000 Tootmisvarud 960,000 Kokku lühiajalised ko 1,200,000 Käibevara kokku 1,770,000 Pikaajalised kohustus 900,000 Materiaalne põhivara 1,780,000 Lihtaktsiad 600,000 Põhivara kokku 1,780,000 Akumuleeritud kasum 850,000 KOKKU AKTIVA ### KOKKU PASSIVA ### 12/31/2014 peale laenuvõtmist Käibevara kokku 1,720,000 1,770,000 Lühiajalised kohustused kokku 1,050,000 1,200,000 Varud 910,000 960,000 Lühiajalise võlgnevuse kattekord 1.638 1.475
SOETUSMAKSUMUS : KASULIK TÖÖIGA = KULUMI SUMMA AASTAS (KULUMISUMMA AASTAS : SOETUSMAKSUMUS) * 100 = NORM % AASTAS või 100 : KASUTUSAEG = NORM % Tingimusteks on :Hooned (0-8%) kõik muu (-40%) Kulumit arvutatakse nii kaua kuni on saanud võrdseks soetusmaksumusega. Kanded: D- Kulud (sõltuvalt põhivara kasutuskohast) K- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) 2 Põhivara kulumi kontole jääb kreeditsaldo. Bilansis lahutatakse kulum põhivara soetusmaksumusest maha , seega põhivara kajastatakse jääkväärtuses. Kulumit arvutatakse kõikidelt põhivaradelt v.a. maa, kunstiväärtused, elusolendid, raamatukogufondid Põhivara mahakandmine
kontori inventaar ( printer/skänner/koopiamasin, töölauad jne). 7.2 Materiaalse põhivara sissetuleku arvestus Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud kulutusi (transpordikulu, impordimaksud ja muud mittetagastatavad maksud). Laenu- ega liisinglepingu intresse ei lisata soetusmaksumusse. Edasiselt kajastatakse materiaalne põhivara bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused 10 Põhivara objekti arvele võtmisel määratakse tema kasulik eluiga ja selle alusel on pandud amortisatsiooni norm. Põhivara amortiseerumine algab tema kasutusele võtmisest ja seda tehakse kuni vara on täielikult amortiseerunud ja maha kantud. 7.3 Materiaalse põhivara kulumi arvestus
1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa 1820 Ehitised Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1821 Ehitiste akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1830 Masinad ja seadmed Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv. akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1870 Lõpetamata ehitised Aktiva Lõpetamata ehitised ja ettemaksed
B summa, mis t on nende Page 5 5 Kui suur peab olema perioodiline sissemakse, kui lõppkapitaliks on 18000 €, intressimäär on 8% aastas ja sissemakseid tehakse 10 aastat kord 3 kuu jooksul? Intress lisatakse kord aastas. Vastus: -310,63 € Page 6 6 Panka on akumuleeritud 5000 € intressimääraga 3,5 % 6 kuu kohta. Seda raha hakatakse kulutama võrdsete väljamaksetena iga 6. kuu lõpul nii, et 2,5 aasta möödumisel jääks panka veel 1000 €. Kui suur on iga väljamakse? Vastus: 920,93 € Page 7 7 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 €, kuid panka jääb veel 1500 €. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%
Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõtetele Sidusettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osad ja võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku 9. Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Lõpetamata ehitus Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku 10. Immateriaalne põhivara Asutamisväljaminekud Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne. Firmaväärtus (goodwill) Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja omakapital) Kohustused Lühiajalised kohustused 11. Võlakohustused
deebet-algsaldo + debitoorse võla kreedit-algsaldo + kreditoorse võla suurenemine - debitoorse võla suurenemine - kreditoorse võla vähenemine vähenemine 18 KONTRAAKTIVAKONTO kontol reguleeritakse aktivakonto jääk, kuid omab passivakonto iseloomu, vähendades selle summa võrra bilansis Selliseks kõige tavalisemaks kontoks on "Põhivara akumuleeritud kulum". Antud kontol me peame arvestust nagu tavalisel passivakontol (saldo on passivas), kuid bilansis korrigeerib aktiva kontosid ,,Ehitised", ,,Masinad ja seadmed", ,,Muu materiaalne põhivara". D Põhivara akumuleeritud kulum K S0 Vähenemine Suurenemine S1 D 1910 Ehitised K D Ehitised akumuleeritud kulum K S0 40 000 S0 1000
tehinguandmeid või prognoositakse oodatavate laekumite nüüdisväärtus. Neid kinnisvaraobjekte, mida kajastatakse reaalväärtuses, ei amortiseerita. 7 Kinnisvarainvesteeringu kajastamine soetusmaksumuses Ja järgnev amortiseerimine toimub analoogselt materiaalse põhivaraobjekti kajastamisega. Kinnisvarainvesteeringu lõpetamismaksumus hinnatakse nulliks. Soetusmaksumusest arvatakse maha akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest, mis kantakse vaadeldava perioodi kasumiaruandesse. 8 Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteering klassifitseeritakse ümber, kui muutub tema kasutusvaldkond. Põhivara võib muutuda kinnisvarainvesteeringuks ja vastupidi. Kinnisvarainvesteeringu võib ümber klassifitseerida ka käibevaraks (varud), nt siis, kui majandusüksus on
aruandeperioodi rahavoogusid – raha ja raha ekvavilentide laekumisi ning väljamakseid. Antud aruandes näidatakse aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid vastavalt siis põhitegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes kajastatakse netovaras toimunud muutusi. Lisaks aruandeperioodi tulemile kajastatakse siin muid liikumusi, mis ei kajastu läbi tulemiaruande, (kajastatakse siin aruandes eraldi real akumuleeritud tulemi veerus), arvestuspõhimõtete või selgunud vigade tõttu eelmiste perioodide akumuleeritud tulemis tehtud korrigeerimised. KOV´i eelarve koostatakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) alusel kassapõhisel põhimõttel konsolideerimata KOV kohta, ning see peab olema jaotatud viite ossa, mille toon välja alljärgnevalt: põhitegevuse tulud; põhitegevuse kulud; investeerimistegevus; finantseerimistegevus;
1 1 1 OÜ Lastemaailm tegeleb lapsevankrite tootmise ja müümisega. 1 toote tootmiseks kulub 10 kg põhimaterjali, mille hind on 2 kr/kg. 1 toote valmistamiseks kulub töölisel 1,5 tundi ja talle makstakse 25 kr/h. Muutuvate lisakulude norm on 6 kr/h kohta, püsivad tootmise lisakulud on igas kvartalis 40 000 kr., seal hulgas tootmisseadmete kulum 20 000 kr., akumuleeritud kulum plaaniaasta algul oli 325 000 kr. Iga vankri müügi eest makstakse müüjale 12 kr. preemiat. OÜ l oli aruande aasta lõpuks 500 000 kr. eest tootmisseadmeid ja 315 000 kr. eest mittetootmisseadmeid. Plaaniaasta I kvartalis plaanitakse osta arvuteid 65 000 kr. eest ja II kvartalis printer 15 000 kr. eest. Seadmete amortisatsioonimäär on 16% aastas. OÜ l on 120 000 kr. eest maad. Turustus ja halduskulude püsivosa on järgmine: reklaamikulu 27 000 kr
Kulude puhul tuleb arvesse võtta vaid neid kulusid, mis seotud selle tootega ABC-analüüsi järjekord 1. Toodete või klientide müügikäivete leidmine ja koondamine tabelisse 2. Vastavate toodete või klientide kulude leidmine ja koondamine tabelisse 3. Kulukatete arvutamine (müügikäive-kulud) 4. Toodete järjestamine kulukatete põhjal (NB! kahanevalt) 5. Akumuleeritud kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted) 6. Graafiku konstrueerimine akumuleeritud kulukatete põhjal 7. Graafiku visuaalne vaatlus ja analüüs ABC-analüüsi järeldused Kõige parem on teha järeldused graafikult. Sageli selgub antud analüüsist, et ettevõtte portfell sisaldab vaid murdosa neid tooteid, mis teenivad suurt tulu ning enamik toodetest annab vaid tühise osa kasumile. Kui “tagumistele” toodetele kulub
ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13) Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on: õiglane väärtus; soetusmaksumus; korrigeeritud soetusmaksumus; soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum, võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused. (Vooro, 2011, lk 17) Õiglase väärtuse määramisele ja raamatupidamises kajastamisele kehtivad põhimõtted, mille rakendamine võib varaliigiti olla erinev. Praktikas võib turuhinna määramine osutuda problemaatiliseks eelkõige bioloogilisele varale igiomast muundumisvõimest tulenevalt. (Vooro, 2011, lk 19) Teoreetilisest analüüsist selgus, et bioloogilisi varasid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav
Järgnevatel aastatel nõudluse vähenedes müügihind alaneb ja kasum väheneb. Näide. Põhivara maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 2*20% = 10000.- Jääkväärtus = 25000 10000 = 15000 Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.- jne 13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta. MÜÜK: Müüdi seade, müügihind 2000+ km 400.-. Vara soetusmaksumus 2500.-, akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum 700.- D ostjatelt laekumata arved (10311) 2400.- D kulum- masinad ja seadmed (10931) 700.- K masinad ja seadmed (1093) 2500.- K käibemaks (21511) 400.- K kasum põhivara müügist (3202) 200.- (3100-2900=200) OST: 14. Immateriaalne põhivara, mis see on, kuidas toimub arvestus. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks
Subjektiivselt vaesed isikud tunnevad, et neil on raskusi oma rahaliste ressurssidega toime tulle ja elada vastavalt ühiskonnas kehtivatele standarditele. Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest. · Objektiivset vaesust, mida võib määratleda nii sissetulekute kui ka kulutuste taseme kaudu. Sagedamini kasutatakse vaesuse hindamiseks sissetulekuid, kuhu juurde võib arvestada ka akumuleeritud varasid, nt kinnisvara, metsa jms. Eestis ei ole seni vaesuse hindamisel akumuleeritud varasid arvesse võetud, sest nende maksumust ja likviidsust on raske hinnata. Vastavalt mõõtmise metoodikale on vaesus kas suhteline või absoluutne. · Suhteline (e. relatiivne) vaesus, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam, sotsiaalmajanduslikust ebavõrdsusest tingitud vaesus
üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T- konto käibemaks ja seal oli D ja K poole peal numbrid) nb! Kordamine 3 ülesanne 7
W=F×s W P= Töö mõõtühikuks SI-süsteemis on dzaul. t SI-süsteemis on töö ühikuks watt Energia E Kiirus v Kui keha on võimeline sooritama tööd, siis on temas nn. "akumuleeritud tööd". Iseloomustab keha asukoha muutumist Seda tüüpi "akumuleeritud tööd" ajas. Keha kiirus v saadakse jagades nimetatakse energiaks. Töö ja energia keha poolt läbitud teekonna s selle mõõtühik on sama. Sõltuvalt läbimiseks kulunud ajaga t: "akumuleeritud töö" iseloomust on s olemas kahte tüüpi energiat: v=
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
Rendi ettemaks - Tulevaste perioodide ettemakstud kulud( nt kindlustus,) P õ h i v a r a ( kasutusaeg üle aasta) Pikaajalised finantsinvesteeringud- finantsvarad( nt osteti pikaaj.hoid mõeldud aktsiad) Matrejaalne põhivara Masinad, seadmed ( tootmisseadmed, transpordivahendid) Maa, rajatised, teed ja ehitised ( soetusmaksumus) Inventar, mööbel, kontoritehnika ( soetumusmaksumuses) Põhivara akumuleeritud kulum Lõpetmata põhivara ( nt lõpetamata ehitised) Kinnisvarainvesteeringud Immaterjaalne põhivara Patendid, litsentsid, kaubamärgid, tarvara litsentsid Firmaväärtus Immaterjaalse põhivara eest tehtud ettemaksed KONTO SALDO ON VARADE KONTOL ALATI POSITIIVNE PASSIVA(kohustused ja omakapital) Kohustused - Lühiajalised kohustused, maksetähtaeg 1aasta DEEBET (kajast.vähenemine) KREEDIT + (kajast. kohustus.
Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetusmaksumuses) 2 292 Põhivara akumuleeritud kulum(miinus) -778 173 Lõpetamata ehitised 8 840 eTTEMAKSED MATERIAALSE PÕHIVARA EEST 0 Kokkumateriaalne põhivara 1 836 996 IT süsteemid 5445 PÕHIVARA KOKKU 1 843 341 VARAD KOKKU 2 533 327 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Laenukohustused
suurendamiseks)860 000+80 000=940 000, põhivara 1 730 000 - Aktiva(põhivara+masinapargi täiendamiseks)1 730 000+175 000=1 905 000; kreditoorne võlgnevus 850 000 Passiva (kreditoorne võlgnevus+kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks)750 000; lühiajaline laen 550 000 - Passiva (lühiajaline laen+lühiajalise laenu kustutamiseks)475 000, pikaajalised kohustised 800 000 - Passiva; lihtakstaiaid 600 000- Passiva, akumuleeritud kasum 800 000- Passiva. Deebet (eurodes) Debitoorne võlg 760000 + 250000 + 860000 + 1730000 = 3600000 Debitoorse võla suurenemine 70000 + 80000 + 175000 = 325000 Kreditoorse võla vähenemine 100000 + 75000 = 175000 Lõppsaldo 3600000 + 325000 0 = 3925000 Kreedit (eurodes)
ole usaldusväärselt hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega, soetusmaksumus miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või
Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Amortisatsiooni arvestamise meetodid: Võrdeline e. lineaarne meetod: amortisatsiooni arvestatakse kasuliku tööea vältel võrdelistest osades. Soetusmakasumus Põhivara kulum Akumuleeritud kulu Jääkväärtus 1 100000 20000 20000 80000
8.3. Sidusettevõtete aktsiad vōi osad 8.4. Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele 8.5. Muud aktsiad,osad ja võlatähed 8.6. Mitmesugused pikaajalised nõuded 8.7. Pikaajalised ostjatelt laekumata arved KOKKU rühm 8. 0 kr 9. Materiaalne põhivara 9.1. Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 9.2. Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 9.3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud 9.4. Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) 9.5. Lõpetamata ehitus 0 kr 9.6. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest KOKKU rühm 9. 0 kr 0 kr 10. Immateriaalne põhivara Page 1 of 4 RAAMATUPIDAMISBILANSS 10.1. Asutamisväljaminekud 0 kr 10.2. Arenguväljaminekud 10.3
annaabi.ee 
