erinevaid tööstuskaupu. (Bradley 1997) Alles 1980ndatel hakkasid juhid, akadeemikud ning koolitajad üle maailma mõistma intellektuaalsete varade tähtsust ettevõtte kasumlikkusele. Majanduslik kasv ning konkurentsieelis olid pigem sõltuvad ideedest ning teadmistest kui toorainest ja musklitest. Tehnoloogia kiire areng ühendas aja ja koha ning innovatsiooni ja aju-jõu roll rikkuse akumulatsioonis suurenes. (Ibid.) Aastaks 1994 oli üle maailma umbes tosin ettevõtet, kes aktiivselt kaasasid intellektuaalset kapitali kasumi teenimisse. Kuna selline meetod leidis aina enam kajastamisest otsustati korraldada konverents, kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada intellektuaalse kapitali tõhususest ja olulisusest ärijuhtimisele. Järeldus, et väärtused, mis
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne
tsüanobakter, mittefotosünteesiv bakter). Liikide mõju ökosüsteemi funktsioonile on erinev. Kaks Antarktika sambla-ökosüsteemi. Esimene on kõrge sambla mätas, mille veevaru tuleb põhiliselt sademetest ja teine on samblavaip, mille veevaru tuleb jääsulamisvest ja äravooluveest. Mõlemas on peamiste suurte loomsete ja taimsete liikide arv sarnane. Primaarproduktsioon on mõlemas peaaegu võrdne. Erinevused on surnud orgaanilise aine akumulatsioonis, mis tuleneb dominantliikide lagunemise erinevast kiirusest. 52. Liikide mitmekesisus ja ökosüsteemi stabiilsus. Suurem liigiline mitmekesisus ei tähenda stabiilsemat ökosüsteemi funktsiooni (igaaastase põlengu mõju dominantliikide arvule ja õitsemisele preerias 6 aastase perioodi jooksul. Igal aastal põlenud preerias on liikide arv väiksem ja suurema varieeruvusega. Kui põlenguid on vähem, siis liikide arv on suurem ja varieerub vähem. 53
annaabi.ee 
