Sellega kaasneb ka suur purustav jõud, milline kulmineerub rannajoone lähedal, muidugi sõltuvalt ranna profiilist. Isegi suured ookeanilained muudavad oma suurust kui ka liikumise suunda sõltuvalt rannalähedase merepõhja reljeefist. Lained võivad painduda kaugele merre ulatuvate poolsaarte ümber. 2. Hoovused-Nende mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu. Põhjustavad siis piki- v põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (n põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda nagu märgitud eespool ka probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel v haldamisel. 3. Jõgede tegevus -mõju avaldub eelkõige merepõhja setetega varustamises. Viimased on akumulatiivsete rannavormide lähtematerjaliks 4. Tuule tegevus-Oluline just lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale avaldub üldiselt rannikuosal, milline jääb kõrgemale kõrgemast veeseisust.
liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv. Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide
selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud.Lauge rannanôlvaga aladel kujuneb lai madalaveeline vöönd, kus lained kaotavad merepôhjaga hôôrdumise tagajärjel oma avaveel kogutud energiat pikkamööda. Rannajoone lähedal on sellistel lainetel vaid setteid liigutav jôud. Sellised lained paiskavad setteid rannajoonest kôrgemale, kus kujunevad akumulatiivsed rannamoodustised. Selliseid lauge rannanôlvaga akumulatiivsete rannavormidega rannikualasid nimetatakse ka akumulatsioonirannik . Rannaprotsessid laugrannikutel-ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad
annaabi.ee 
