GM kultuure pooldavad teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia iseenesest ei saa olla ohtlik, kuid mõjusid tuleks vaadata juhtumipõhiselt, sest kõik GM tooted on erineva iseloomuga. Kahjuks pole teostatud GM rapsi tarvitajate tervise laiaulatuslikku ja süstemaatilist jälgimist. Ainsad GMO-de riskianalüüsid on läbi viidud toote väljatöötanud biotehnoloogia firmade poolt, mis ei käsitle GMO pikaajalist või akumulatiivset mõju. Analüüside puudulik ülesehitus ja inimeste arvamuse kujundamine tahtlikult positiivses valguses, esitades katsetulemusi firmale soodsas valguses, on andnud aluse GM toodete, sealhulgas GM rapsi ohutuse kritiseerimiseks.4 2.2.1 GM rapsi otsesed riskid inimese tervisele Peamiseks terviseriskiks peetakse geenide avaldumise keerukust, mis tingib teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Ristates tehnoloogiliselt kaks eri organismi geeni, tekib 1
hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk pinnaerosiooni, joonelis uuristust ehk lineaarset erosiooni ja vooluvete kuhjavat ehk akumulatiivset tegevust. Pindmine uuristus toimub vihmasadude, samuti lume või jää intensiivsel sulamisel kallakutel, kus vesi valgub piki nõlva allapoole ja kannab kaasa peeneteralist materjali. Uuristus on suurem seal, kus materjal on lahtine (näiteks haritavatel maadel) ja nõlva kalle suurem. Nõlva ülaosast toimub seega materjali (mulla, savi, liiva) ärakanne jalamile, seal aga toimub kuhjumine uhtsette ehk deluuviumina. Lineaarsel erosioonil kujunevad jõed
aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on süsiniku, lämmastiku, fosfori ja väävliringe. Iga ökosüsteem koosneb kahest komponendist - biootilisest (elusorganismid) ja abiootilisest (keskkonnatingimused), mis, olles omavahel vastastikuses tihedas sõltuvuses, moodustavad ühtse terviku, mida iseloomustab teatud aine- ja energiaringe tüüp. Aineringe põhiline energiaallikas on Päikese kiirgus. Sood kuuluvad selliste akumulatiivset tüüpi ökosüsteemide hulka, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest väljub turba kujul aineringest. Võrreldes teiste ökosüsteemidega on soo- ökosüsteemi põhiliseks iseärasuseks pidev turba moodustumine. Turba akumuleerumise katkemisel hävib paratamatult ka soo kui ökosüsteem. Turvas tekib soo kõige pindmisemas aereeritavas osas, mis madalsoodes on 3-10 cm ja rabades kuni 40-50 cm paksune. Taimkatte primaarproduktsioonist
annaabi.ee 
