Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toitmiseks (näiteks majakate toide koos akumulaatoritega, meteoroloogiliste mõõteriistade toide jne). Arvestades ainuüksi päikesepaistelise aja erinevustega (vt joonis 5.19) ja sellest tingitud suurema kapitalikuluga võiks hinnata Eestis päikeseenergia baasil toodetud elektri umbes 1,5 korda kallimaks kui Vahemere rannikul ja Põhja-Aafrikas. 48. Kas päikeseenergia rakendamisel on negatiivseid keskkonnamõjusid? Paikeseenergia passiivse kasutamise keskkonnamoju on olematu, sest kasutatakse uksnes passiivseid energiavoogusid.
problemaatiliseks. Suhteliselt vähese päikesepaistega piirkond (vt joonis 5.19) ja talvised kasutusraskused alandavad kasutusaega, mis suurendavad esialgse investeeringu osatähtsust genereeritava elektri hinnas. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toit- miseks (näiteks majakate toide koos akumulaatoritega, meteoroloogiliste mõõteriistade toide jne). Seadmete installeerimise ühe kW maksumus alaneb vastavalt seadmete müügimahtude suurenemisega. Vahrenholti prognooside järgi alaneb installeeritava kW maksumus 4000 USD 1995. a kuni 1800 USD-ni aastaks 2010. Jaama käitamiskulude osas kirjanduses andmed puuduvad, sest nende osatähtsus peaks lumevabades piirkondades võrreldes investeeringutega olema madal. 2010
annaabi.ee 
