Sõiduautodel on enamasti 12 voldise pingega elektrisüsteem. Autol on kaks vooluallikat. Akust saadakse voolu siis, kui mootor ei tööta. Akult saadava vooluga käivitatakse mootor. Töötava mootori puhul toidab kõiki tarviteid generaator. AKU-koosneb kuuest jadamisi (järjestikku) ühendatud elemendist. Ühe elemendi pinge on ca. 2V. Kõigisse elementidesse valatakse elektrolüüt, mis koosneb väävelhappest ja destilleeritud veest. Auto kerega on ühendatud aku miinusklemm. Akujuhtmete lahutamisel eemaldatakse esmalt miinus- ehk kerejuhe. Koostamisel kinnitatakse miinusjuhe viimasena. Akus peab elektrolüüt ulatuma üle plaatide. Elektrolüüt on sööbiv (väävelhape!). Laetud aku elekrtolüüdi tihedus on 1,28 Mg/m3, elektrolüüt külmub siis alles -68 C juures. Mootori käivitamine teise aku abil: Enne juhtmete ühendamist tuleb veenduda, et mõlemad akud on ühe ja sama pingega. Kõik elektritarvikud tuleb lülitada välja. Juhtmed tuleb ühendada
1x kvartalis · Aku laetuse astme kontroll, mõõtes elektrolüüdi tihedust. Aku mahutavus sõltub aku plaatide arvust ja suurusest, tühjendusvoolu suurusest, elektrolüüdi temperatuurist aga ka aku hooldus- ja kasutustingimustest. Pakane halvendab seega aku käivitusomadusi. Akude ühendamine · Akude ühendamise järjekord autole pealepanekul: 1) Ühenda + juhe aku + klemmiga 2) Ühenda juhe e. Maandusjuhe aku klemmiga Kahe aku omavaheline ühendamine 24V pingega elektriskeemis: -+-+ Akujuhtmete lahtiühendamine (massilüliti väljalülitamine) töötaval mootoril põhjustab generaatorseadme riknemise(toimub alaldi dioodide läbilöök) Abiakude kasutamine mootori käivitamisel : 1) Ühenda juhtmega mõlema aku plussklemmid omavahel 2) Teise, miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge selle auto akust võimalikult kaugel 3) Viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinusklemmiga; kui abiaku on auto peal siis selle auto kerega