ENIMKASUTATAVAD AKUMULAATORID PLII- e. HAPPEAKUD - nn. ,,MÄRJAD" AKUD VÄÄVELHAPPE LAHUSEGA TÄIDETUD PLIIAKUD - AGM AKUD (KLAASVILLMATTIDESSE IMENDUNUD ELEKTROLÜÜDIGA AKUD) - GEELAKUD (GEELELEKTROLÜÜDIGA AKUD) NIKKEL KAADMIUMAKUD (NiCd) NIKKEL METALLHÜDRIITAKUD (NiMH) LIITIUM IOONAKUD (Li - ion) LEELISAKUD (FeNi - KOH-elektrolüüdiga) ELEKTRIAKUMULAATOR ÜLDISELT Elektriakumulaator ehk elektriaku on korduvalt laetav ja kasutatav keemiline alalisvoolu seade elektrienergia salvestamiseks ja taaskasutamiseks.
nn kasvuhoonegaasi) jäägid tavapäraste põlemisprotsessidega võrreldes 40-60% väiksemad. Oluliselt väheneb inimesele kahjulike lämmastik- ja vääveloksiidide ning tahkete osiste emissioon. Tänu kütuseelemendi suurele kasutegurile on võimalik ohjeldada tänast fossiilsete kütuste raiskamist ning oluliselt vähendada keskkonna saastamist. Cu-Zn element Kui elektrolüüdi (nt. soolhappe HCl) vesilahusesse lasta tsingist elektrood, algab keemiline reaktsioon, mille käigus Zn tõrjub lahusest välja temast elementide aktiivsuse reas tagapool paikneva vesiniku. Et tsinkelektroodi juures saaks tekkida ZnCl molekul, peab elektrood ära andma ühe Zn+ iooni, mille tagakjärjel saab algselt neutraalne elektrood lahuse suhtes negatiivse laengu. Selline elektrood tõmbab ligi positiivseid vesinikuioone, mis aga tsingiga ei reageeri. Seetõttu toimub ainult Zn-elektroodi "lahustumine", mille käigus tema negatiivne
R2 = 4700 = 291 12 0,7 Valida tuleb 300 takisti. 1.15 Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on · ühekordselt kasutatavad galvaanielemendid kuivelemendid · korduvalt kasutatavad akud (akumulaatorid) Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on · nimipinge voltides (V) uue elemendi klemmipinge · mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel 26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest;