Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
1.Loeng(2. veebruar 2009) Geoloogia- on teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, mutusest ja avanemisest, sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Ra...
1. Aktualismi printsiip Aktualismi printsiip on meetod mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Tõestuseks on näiteks vired. 2. Steno printsiip, Tüpii seadus Steno printsiip- superpositsiooni printsiip. Rikkumata lasuvuse korral on lasuv kiht lamavast noorem. Dupuit’i võrrand- Puurkaevust pumbatava vee hulk sõltub alandusest, lehtri raadiusest, filtratsioonimoodulist, kihi paksusest ja filtritüübist. 3. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Valem vooluhulga arvutuseks poorses keskkonnas. Q=k∗F∗I , kus Q- on filtreeruva voolu hulk F – ristlõike pindala I- rõhu...
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum.
Geoloogia-teadus Maast, õpetus Maa koosseisust, ehitusest, tema muutustest ja arengust, s.h. elu arengust maakeral. 1)Aktualismi printsiip-Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises,kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised,keemilised ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast.Kaasaegne definitsioon ütleb,et mineviku protsesside tundmaõppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades,et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sisemised erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimuvad, seda enam
1. (15) Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? 2. (12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? 3. (11) Mis on karst. 4. (10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? 5. (9) Mis on põhjavesi? 6. (9) Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? 7. (9) Aktualismi printsiip 8. (8) Mis on piesoisohüps? 9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21
eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida esteetilise kogemuse kaudu. Eristatakse esteetilist aktualismi ja intentsionalismi, kuivõrd esimene rõhutab esteetilist kogemust, teine aga kavatsust seda luua. Beardsley järgi on x kunstiteos ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Loomise all mõistab Beardsley mitmesuguseid tegevusi ehk tingimuste korraldamist kunstiteose loomiseks ja esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
maitsetu. 6. Mis on pinnase lõimis ja kuidas seda määratakse? Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu e. fraktsiooni kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga või setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. 7. Aktualismi printsiip. Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid. Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 8. Mis on piesoisohüps. Samarõhu jooned piesoisohüpsid. 1 9. Mis on hüdroisohüps
Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8.6. Küsimused, mida kordamisküsimustes polnud 1.Mis on uniformism ehk aktualismi printsiip?. Uniformismi printsiip väidab, et maailma täna mõjutavad loodusseadused on ajas muutumatud, mis tähendab, et praegu mõistetavad loodusseadused on aluseks mineviku mõistmiseks. 2.Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus Väikesed, suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S, vähesel hulgal gaase H ja He). 3.Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus.
Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Osakeste läbimõõdud määratakse sõelanalüüsiga vôi setitamisega rasketes vedelikes. Erinevad metoodikad, erinevad eeskirjad: sõelanalüüs, pipettanalüüs, uhtanalüüs, optiline analüüs. Liival kõrge sorteering, moreenil aga madal. Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte 7. Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja Maa sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. Meid ümbritsev keskkond on pidevas muutumises, kuid eeldatakse, et olulisemad füüsikalised- . keemilised- ja bioloogilised protsessid ei sõltu ajast. I Vanem definitsioon
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on
arenguloolist loogikat (õis kujunenud lehtedest, kolju selgroost jne). Georges Cuvier (1769-1832) evolutsiooniteooria vastane, räägib neljast organisatsioonitüübist (selgroogsed, lülijalgsed, limused, kiiresed). Katastroofideteooria. Etienne St.-Hilaire (1772-1844) räägib eluslooduse ühtsest ehitusest ning universaalsest arenemisastrikust. Liigid tekivad pikaldaselt (keskkkond) või äkki (katastroofid) teel. Charles Lyell (1797-1875) nn aktualismi teooria, mis väidab, et elu areng ajaloos toimub, nagu kaasjal märkamatult. Lõpetas katastroofide teooria. Biogeneetiline reegel (Kas selle sõnastas nüüd Ernst Haeckel (1834-1919) või K. E. v. Baer pole oluline, oluline on, et selgeks sai 19. sajandil see, et ontogeneesi käigus leiab aset fülogeneesi teatav järellainetus.) 55 Charles Darwin (1809-1882). Liikide teke (1859). Käsitleb nii muutumist kui valikut,
annaabi.ee 
