Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi. 9) Valikuliselt üks (ülal nimetamata) rooma autor Gnaeus Naevius (u 265 eKr pärast 200 eKr) Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Pärit Kampaaniast ja osales sõdurina Esimeses Puunia sõjas. Teostest säilinud vaid fragmendid, teada üle 30 komöödia ja mõned tragöödiad. Kirjutas ajaloolistel teemadel eepose ,,Bellum Punicum" (,,Puunia sõda"). Tema kõige õnnestunumu teos. Püüdis aktualiseerida kirjandust, rikastada teda rooma temaatikaga. Komöödiates valitses karnevalivabadus ja ta viskas nalja ja mõnitas rooma riigimehi. Rooma tingimustes osutus tema vabadus liiga suureks ja ta ei löönud läbi. Ta pandi häbipost ja aeti Roomast välja. Kontaminatsioon. 10) Piibel ja antiikkirjandus Piibel antiikkirjanduse tähtsaim teos; selle tähtsaim mõte. Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud)
järgivad 7. Gemeinschaftsgefühl koosolemise tunne, ühtekuuluvuse tunne 8. Müstilised 9. Altruistlikud 10. Eraklikud 11. Demokraatlikud 12. Eetilised 13. Huumorimeelsed 14. Loovad 15. Avatud kõigele uuele, mis ümbritsevad 16. Tipp elamusi (peak experiances) kogevad Carl Rogers (1902-1987), sündis Ameerikas, on kuulus psühholoog, empaatia-teraapia suuna looja. Oli tugeva praktilise suunitlusega. Ta arvas, et isiksusel on ennast aktualiseerida (ta rõhutab Maslow´'st rohkem aktualiseerimise ainuvajadust ning, et see iseloomustab kõiki elusolendeid). Samuti on tema arvamus "organismiline väärtustamine" iga elusolend teab ise mida tal hetkel vaja on Aktualiseerimise tingimused: 1. Mina kontseptsioon self kui: a. Sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) kuidas ja mida me kogeme, self siin jälgib ja analüüsib b
enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology) Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field)
enesekindlus, eneseusaldus transpersonaalne psühholoogia (transpersonal psychology) Humanistlik paradigma Kliendikeskne lähenemine Carl Ranson Rogers (1902 - 1987) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968) La Jolla, CA. I. Põhipüüdlus aktualiseerida (actualizing tendency) kaasasündinud · funktsioonide ja organite differentseerumine · areng ja kasvamine · efektiivsuse suurendamine · reproduktsioon Tulemus: suureneb sõltumatus suureneb sotsiaalsus suureneb keerukus (diferentseeritus) II. Kogemus (experience) antud ajahetkel teadvustatud seisund hinnang (organismic valuing process) organismi hinnang kogemusele (feeling) III. Fenomenoloogiline väli (phenomenological field)
Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi. 9) Valikuliselt üks (ülal nimetamata) rooma autor Gnaeus Naevius (u 265 eKr pärast 200 eKr) Vanarooma luuletaja ja näitekirjanik. Pärit Kampaaniast ja osales sõdurina Esimeses Puunia sõjas. Teostest säilinud vaid fragmendid, teada üle 30 komöödia ja mõned tragöödiad. Kirjutas ajaloolistel teemadel eepose ,,Bellum Punicum" (,,Puunia sõda"). Tema kõige õnnestunumu teos. Püüdis aktualiseerida kirjandust, rikastada teda rooma temaatikaga. Komöödiates valitses karnevalivabadus ja ta viskas nalja ja mõnitas rooma riigimehi. Rooma tingimustes osutus tema vabadus liiga suureks ja ta ei löönud läbi. Ta pandi häbipost ja aeti Roomast välja. Kontaminatsioon. 10) Piibel ja antiikkirjandus Piibel antiikkirjanduse tähtsaim teos; selle tähtsaim mõte. Ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Sõna ,,Piibel" kreekakeelsest sõnast biblia (tähend raamatud). Koosneb 66 ,,raamatust" e
inimene kaotab personaalse vabaduse (elab traditsioonilist elu, rollid jne). Maslow - Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist Psühholoogia eesmärk peaks olema ka mõista inimest, kes on pidevalt muutumises, püüdleb enda potentsiaali rakendamise suunas. Rogers - Isiksuseteooria (seesmised tunded, tendentsid <> traditsioonid, normid: Seesmine tendents ennast aktualiseerida, mis võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja realiseerida enda kogupotentsiaali. Kogemuste vältimine, mis sellist elu takistaks – oragnismic valuing process (autentne elu – eksistentsialistidel) Enda aktualiseerimise korral juhindub inimene enda tunnetest ja mitte traditsioonidest jne. Vajadus positiivse tagasiside/suhtumise järgi (väärtuslik olemine), selle “välja teenimine” – teatud tingimused, mille puhul kogetakse teiste väärtustavat suhtumist;
Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida, Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutataud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus
Tõi euroopa pärase eksistenstiaal filosoofia ja psühholoogia ameerikasse. Maslow Humanistlik psühholoogia eesmärk pole prognoosida ega kontrollida inimese käitumist Psühholoogia eesmärk peaks olema ka mõista inimest, kes on pidevalt muutumises, püüdleb enda potentsiaali rakendamise suunas. (self-actualization) Rogers Isiksuseteooria (seesmised tunded, tendentsid <> traditsioonid, normid: Seesmine tendents ennast aktualiseerida, mis võimaldab elada täisväärtuslikku elu ja realiseerida enda kogupotentsiaali. Kogemuste vältimine, mis sellist elu takistaks oragnismic valuing process (autentne elu eksistentsialistidel) (the innate internal guidance system that a person can use to "stay on track" toward self-actualization) Enda aktualiseerimise korral juhindub inimene enda tunnetest ja mitte traditsioonidest jne
Reklaam kui kommunikatsioon Mõiste "kommunikatsioon" tekkis 19 sajandil ning silmas peeti sõnumite või signaalide transporti mingite vahemaade taha. Keskne idee: sõnumite transport vahemaa taha eesmärgiga kontrollida. See eeldab, et sõnumeid luuakse tsentraalselt, kõige olulisem osapool on saatja: raadiouudised, töömäärused, ajalehereklaam, ilmateated televisioonis, valgusfoori värvi muutumine... Olulisemad kommunikatsiooni määratlused: 1 sõnumite siirdamine a-lt b-le 2 tähenduste loomine ja vahetus 3 sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust 4 kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, milles osalejad konstrueerivad üheskoos tegelikkust. See protsess on sotsiaalse süsteemi ehituskivi. Kommunikatsioon on operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad ja taasloovad. Realism (Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus annab võimalikult täpselt edasi temast (ini...
fenomenoloogilises maailmas. Psühholoogilise ohutuse kujundamise kolm tingimust: 1. Indiviidi kui tingimusteta väärtuse tunnistamine. Indiviid kogeb järk-jargult, et ta võib olla, kes ta on, ilma teeskluse või maskita, sest teda peetakse väärtuslikuks sellest olenemata, mida ta teeb. Seega on tal vähem vaja jäikust, ta saab avastada, mida tähendab iseendaks olenemine, saab püüda end aktualiseerida uuel ja spontaalsel viisil. 2. Sellise kliima tekitamine, milles puudub väline hindamine. Kui indiviid avastab, et on keskkonnas, kus teda ei mõõdeta mingivälisstandardiga, ei hinnata, muutub ta palju vabamaks. Hindamine on alati ähvardus, tekitab alati vajaduse kaitse järele, tähendab alati seda, et mingit hulka kogemust ei teadvustata. 3. Empaatiline mõtlemine. Koosmõjus teiste tingimustega kindlustab see psühholoogilise ohutuse.
Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa. Panus taju, õppimise, mõtlemise ja grupiprotsesside uurimisse. Humanistlik psühholoogia. Carl Rogers, Abraham Maslow jt. Roll ennekõike teraapiate ja nõustamise ideede kujunemisel. Rõhk inimese abistamisel. Inimese põhimotivatsiooni allikaks on tendents ennast aktualiseerida. (vt lisaks pdf Ramul 1937) Näiteid käitumise selgitamisest erinevate perspektiivide valguses: Psühhodünaamiline perspektiiv käitumine on mõjutatud teadvusest välja surutud teadmise ja impulsside poolt Biheivioristlik lähenemine käitumist vormib ja kontrollib keskkond Humanistlik lähenemine käitumist juhib inimese enda maailmatunnetus ja isiksusliku kasvu vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus
muud kui oma tegevuse osatoinguid ja operatsioone. Kuidas mõjutab intellektuaalne puue kõne arengut ning kõnepuue intellektuaalse tegevuse arengut? Kõnepuue intellektuaalse alaarenguga isiku puhul tuleb vaadelda kui teisest puuet, mille korral intellekt ei suuda ja / või ei taha normatiivset keelesüsteemi täielikult omandada. raskused tekivad lapsel teise isiku kõne tajumisel, sest tal pole teadmisi ega kujutlusi, mida aktualiseerida, ta ei erita tajuväljas objekte, millest räägitakse. Keeleüksusi ei suudeta kokku viia tegelikkusega. Igal juhul avaldab kõne arendamine intellektile positiivset mõju: suunab taju, süstematiseerib kujutlusi, soodustab abstraheerimisvõimet. Juhul kui esmaseks puudeks on kõnepuue, on olukord teine. Esialgu arenevad neil lastel intelelktuaalsed protsessid võrdväärselt eakaaslastega. Kuna lasp ei omanda keelevahendeid, otsib ta alternatiivseid suhtlemisvahendeid nagu zestid, osutamine
Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi meeltekogemusest sõltumatuid teadmise allikaid “sünnipärasteks ideedeks” (vrdl Descartes). Tänapäeval on enamlevinud nimetuseks sellise inimteadmise komponendi kohta Immanuel Kantilt pärit termin – teadmine a priori. Kuigi anamnesis`e-võimeline mõtlemine on põhimõtteliselt meelelisest kogemusest sõltumatu, võivad meelemuljed olla algtõukeks, mis aitab mõtlemisel hinge kätketud teadmispotentsiaali aktualiseerida – on ju Platoni sõnul igas üksikus nähtuses selle idee teatud viisil kohalolev. Idee kohalolu meeltega tajutavates asjades ilmneb kõige eredamalt viimaste ilus, mis saab ühtlasi olla ka tõukeks “meenutamaks” enda päritolu. Selleks ei ole aga vaja mitte kõiki liiki moodustavaid asju ükshaaval vaadelda – nagu öeldud oleks see enamasti võimatu – vaid piisab mõnest üksikust vaatlusest, mis võib osutuda impulsiks järgnevale mõistustunnetusele antud nähtuse täiusliku
küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus õppetöös; õppuri lähemal ja kaugemal eluetappil? Millistes isiksuse – ja isikuomaduste valdkondades ning millises ulatuses on muutused soovitutele vastavad ja mis on valiku varjukülgedeks? Millist õpikeskkonda, õppevormi valida, milline peaks olema õppevara? Kui radikaalne tohiks muudatus olla, kui palju õnnestub traditsioonilisest säilitada? Selle töö e e s m ä r g i k s on aktualiseerida: Milliseid on võimalusi Töö – ja tehnoloogiaõppe õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks muutmiseks, millest saaks alustada. Millised toimingud ja vahendid on muudatuste läbiviimiseks vajalikud. Kas ja kuidas peaks edaspidi sellel uurimisteemal jätkatma. On püstitatud järgmised ü l e s a n d e d : uurida traditsioonilist töö – ja tehnoloogiaõpet ning tuginedes teooriale, püstitada õpilasekesksema ning deduktiivsema õppesisuga õppeviisi
küsimustele: Milliseks kujuneb valitud õppeviisi tulemuslikkus õppetöös; õppuri lähemal ja kaugemal eluetappil? Millistes isiksuse ja isikuomaduste valdkondades ning millises ulatuses on muutused soovitutele vastavad ja mis on valiku varjukülgedeks? Millist õpikeskkonda, õppevormi valida, milline peaks olema õppevara? Kui radikaalne tohiks muudatus olla, kui palju õnnestub traditsioonilisest säilitada? Selle töö e e s m ä r g i k s on aktualiseerida: Milliseid on võimalusi Töö ja tehnoloogiaõppe õpilasekesksemaks ning deduktiivsemaks muutmiseks, millest saaks alustada. Millised toimingud ja vahendid on muudatuste läbiviimiseks vajalikud. Kas ja kuidas peaks edaspidi sellel uurimisteemal jätkatma. On püstitatud järgmised ü l e s a n d e d : uurida traditsioonilist töö ja tehnoloogiaõpet ning tuginedes teooriale, püstitada õpilasekesksema ning deduktiivsema õppesisuga õppeviisi
tugevdamise kaudu." C. Grönroos: ,,Suhtlusturundus on klientide ja teiste osalistega suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine kasu saamise ja osaliste eesmärkide täitmise huvides. Aluseks on vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine. Ressursse kasutatakse ja müüakse nii, et säiliks ja tugevneks kliendi usaldus ressurssidesse ja firmasse tervikuna." Suhtlusturunduse põhimõte: Esiteks tuleb leida potentsiaalsed tarbijad, kes vajavad turundaja toodet ja kelle vajadust on võimalik aktualiseerida. Teiseks tuleb potentsiaalsed tarbijad muuta olemasolevateks, teha kõik, et neis tekiks huvi ja veendumus toote headuses ning soov, mis realiseeruks ostuks. Kolmandaks on vaja hoida võidetud kliente. Viimaste säilitamine on suhtlusturunduse märksõnaks. Turundajal tuleb analüüsida nii kliendi hankimise kui säilitamise kulusid. Kliendikulud: x Kliendi hankimise kulu ühekordne kliendisuhte alguses, mida pikem on suhe, seda väiksem kulu.
Püsiva info säiltamise tagavad pikaajalised mälupritsessid on teadvuse kontrolli välised ja toimuvad inimese subjektiivsest teadmisest erinevalt inimene võib arvata, et ta on kord tajutu või teatu unustanud ega suuda seda enam meenutada kui aga anda talle sobivad ärritajad, asukoht ja seisund, siis saab ka seda üksikasjalikult uuesti meenutada. kord vastuvõetud ärrituste jäljed ei kao lõplikult, vaid on ajukoores latentses olekus ja neid on võimalik erimenetlusega aktualiseerida. Info püsivam säilitamine organismides muutused närvirakkude molekulaarstruktuuris, biokeemilised protsessid ajus Desoksüribonukleiinhape (DNA) geneetiliselt e päritava aju kandja Ribonukleiinhape (RNA) ontogeeniline, elu jooksul kujunev individuaalne mälu üks RNA struktuur võib salvestada tohutu hulga infokoode, sest tema spetsiifiline muudatuste hulk, kontakti variante on 1015 1020
uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval uuritakse pigem väikseid kultuurilise gruppe, mitte enam tervet ühiskonda korraga. 1. 1871. a Edward Tylor ,,Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi (teadmine, uskumine, tavad, moraal, kunst) klassikaline definitsioon. 2. 1900. 1975. a Leslie White püüdis Tylori ideid aktualiseerida ,,Kultuur on kehaväline ajutine kogum asjadest, sümbolitest, mis sõltuvad sümboliseerimisest." Kultuur on ajutine nähtus, kultuur on kõik see, mida inimesed vastavalt mõtestavad. 3. 1895. 1963. a Melville Herskovits ,,Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Probleemküsimus mis ühendab kogu maailma rahvaid? Inimkonna psüühilise ühtsuse printsiip (biopsühholoogiline võrdsus: kuigi indiviidid erinevad
saab piirata äärmiselt piiratud ja pühiseaduses eneses sisalduvatel kaalukatel põhjustel. Põhiseaduslik alus IV: kuid PS § 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st „suurem ja tähtsam“ mitte üksnes eelnimetatud piirangute korral kehtivate reservatsioonide aspektist lähtuvalt. PS § 15 lg-s 1 sisalduv kohtusse pöördumise õigus on eranditult küigi teiste põhiõiguste suhtes eristaatuses... Põhiseaduslik alus V: loogiliselt ja ajaliselt nagu ei saaks inimese jaoks EKÕ aktualiseerida enne kohtusse pöördumise õigust (§ 15 lg 1). kohtupraktika ei lase end mõnikord loogikal segada: lahendis 3-2-1-4-12 asuti seisukohale, et EKÕ apellatsiooniõiguse näol saab tekkida ja peab tekkima isikul, kes jäeti 3. sikuna kaasamata menetlusse, mille raames arestiti tema vara konfiskeerimise tagamiseks. Pangem tähele: EKÕ tekkimist aktsepteeriti isikul, kes eelnevalt üldse menetluses ei osalenud. Sellele järgnesid KrMS § 408 lg-te 2 ja 3 muudatused 2015 aasta märtsist.
keskkonnast ning reguleerib intellektuaalsete protsesside operatsioone. Keel aga on süsteem, mis moodustub inimese keelemälus (keeleüksused ja nendega sooritatavad operatsioonid). Intellekti ja keelt seostab semantika. Mõte kujuneb intellektis, selle väljendamiseks otsitakse need keelevahendid, mille kombineerimisel saadud tähendus on võimalikult lähedane kujunenud mõttele. Kõnet tajudes on aga keeleüksustega vahendatud mõte vaja aktualiseerida-taastada. Semantika küll vahendab keelt ja intellekti, kuid semantilised operatsioonid käivituvad ainult kõneprotsessis, sh. sisekõnes. Ka keel ise omandatakse ainult kõneldes. Keel ja intellekt moodustavad potentsid, millest esimene realiseeritakse kõnes, teine kõrgemate psüühiliste protsesside kujul. Intellekt kui arenev ja isereguleeruv süsteem kujundab keelemälu ja kasutab keelt kui vahendit teabe hankimiseks (arendab ennast keele
• Põhjendatud on apelleerida kõrgema taseme vajadustele – inimene püüdleb enama ja täiuslikuma poole. • Apelleerids peab sihtrühma puhul arvestama motiivide tulenemist kas puudusest või küllusest. • Arvestama peab ka tunnetatud kättesaadavuse faktorit. • Arvestama peab tegelike eesmärkide ja vahendite vahekorda – kas sõnum keskendub neist esimesele või teisele? • Keskkonna faktoriga arvestamine – kujundades keskkonda saab aktualiseerida vajaduse ning suunata käitumist. Emotsioonid Emotsioon hoiak • Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. • Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. • Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T
tugineda [teatud asjaolule]“? 8. Mis on hüpotees: põhilised tunnused (3) ja võimalik asend argumendi struktuuris? Mis eristab hüpoteesi ettepanekust (normi eelnõust)? Hüpotees on (põhjendatud oletus) mõtlemise vorm, milles avaldatakse põhjendatud oletus nähtuse esinemise või kogemuse seaduspärasuse kohta, või mittekogetud nähtuse esinemise või kogemise võimalikkuse kohta, kusjuures oletusega võib kaasneda nõue seaduspärasust kinnitada või võimalikkust aktualiseerida. Argumendi tees võib olla ka hüpotees ehk uurimisversioon, mis nõuab täiendavat kinnitamist. Ka enamik teadusteooriaid on hüpoteesid, see tuleb ka selgelt välja tuua, et tegemist ei ole tõsikindla argumendiga. Hüpotees on: a) eelotsustus – doksastilises hierarhias oletus eelneb uskumusele, on sellest nõrgem; b) tõdemus – hüpotees evib tõeväärtust tõene või väär (kahevalentses tõeväärtusruumis;
psühholoogia. HUMANISTLIK PARADIGMA KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE CARL RANSON ROGERS (1902-1989) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942) Client-centered therapy: its current practice, implications, and theory. (1951) On becoming a person. (1961). Center for Studies of the Person (1968). La Jolla, CA. Hakkas näitama kuidas toimub eneseaktualiseerimise mehhaanika. Mis on see, mis aitab ja mis ei aita. I PÕHIPÜÜDLUS AKTUALISEERIDA. KAASASÜNDINUD (ACTUALIZING TENDENCY): Funktsioonide ja organite differentseerumine. Areng ja kasvamine. Efektiivsuse suurendamine. Reproduktsioon. Tulemus: suureneb sõltumatus, sotsiaalsus ja keerukus (diferentseeritus). II KOGEMUS (EXPERIENCE): Teadvustatud seisund. Hinnang, organismi hinnang kogemusele. Kogemus – ainult see mida antud hetkel tunnetan. Sekund hiljem ei ole see enam kogemus.
Apelleerids peab sihtrühma puhul arvestama motiivide tulenemist kas puudusest või küllusest. Arvestama peab ka tunnetatud kättesaadavuse faktorit. 16 Arvestama peab tegelike eesmärkide ja vahendite vahekorda kas sõnum keskendub neist esimesele v teisele? Keskkonna faktoriga arvestamine kujundades keskkonda saab aktualiseerida vajaduse ning suunata käitumist. HOIAK · Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. · Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. · Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. · Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud
eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud maailmavaade. Võimalik on geneetiline eelsoodumus 5) Humanistlik motivatsioonikäsitlus · Rogers: "elusolendeil on baastendents enese mina kogemist aktualiseerida, säilitada & soodustada". Inimestel on olemas vajadused, mida tuleb oma mina arengukskoordineerida · Mina kujuneb sensoorse kogemuse & maailmaga suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise tendents on pärilik, ent kulgeb sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab.
Suulist küsitlust võib kasutada ka koduste ülesannete kontrollimise raames. Sel juhul esitatakse seoses koduse ülesandega õpilastele ka täiendavaid küsimusi, kas palutakse põhjendada lahenduskäiku või öelda reegel antud tüüpi ülesannete lahendamise kohta jne. Suulist küsitlust teostatakse tavaliselt tunni alguses, kuid seda võib suurepäraselt teha ka tunni mistahes teisel etapil, näiteks uue materjali käsitlemise eel, et aktualiseerida vajalikke teadmisi, või kinnistav-üldistaval etapil. Individuaalne küsitlus nagu frontaalnegi kujutab endast nii teoreetiliste teadmiste kui ka nende praktilise kasutamise oskuse kontrollimise viisi. Individuaalseks küsitluseks kutsutakse tavaliselt õpilane tahvli juurde, et panna ka kaasõpilasi tema vastust kuulama ja analüüsima. Individuaalse küsitluse eesmärgil võib õpetaja anda õpilasele ka eraldi lehekese ülesandega ning jätta aega selle täitmiseks
arendada. Intellekti voorused (dianoeetilised voorused) näitavad mõistusetäiust. Mõistusetäius tekib ja suureneb enamasti õpetamise tulemusena, seetõttu vajab ta kogemust ja aega. Kombetäius kujuneb aga välja kombeharjumuste alusel. Aristotelese teooria keskne mõte on, et inimesel on olemuslik loomus ja tema eksistentsil on olemuslik eesmärk või mõte (telos). Inimese ülesanne, tema elu mõte on nii mõistuse kui moraalsete vooruste harjutamisega teostada iseend, aktualiseerida oma potentsiaalid. Lausest see kell näitab täpset aega saab loogiliselt tuletada lause see on hea kell. Kui ükskõik millist subjekti käsitleda funktsionaalselt näiteks mille jaoks kellad on? mille jaoks inimene on?, - selgub selle olemuslik telos. Mis on inimesele omane eesmärk või telos? Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis aga, kui inimesest
annaabi.ee 
