Armastuse ja kaastundevajadus (jagada empaatiat lapsed vajavad lemmiklooma, sest neil pole elukaaslast või lapsi, kellele oma tundeid ja empaatiat väljendada) 4. Sotsiaalsed vajadused olla hinnatud, kuuluda kellegi hulka, saada tunnustust, saavutada positsioon,... 5. Eneseteostusvajadused loomine, eneseväljendus, vaimsed vajadused. Noortegruppides hierarhiad.(Noortele suunatud reklaamid, panustatakse sõprusele, populaarsusele). Reklaam ei loo uusi vajadusi, pigem aktualiseerib vajadusi ( sellekohase eelduse olemasolu korral), manipuleerib inimeste vajaduste rahuldamise viisidega. TÄHELEPANU KÖITMINE Aju kolm osa (MacLeani mudel) Aju tüvi aktiviseeruvad instinktid (reproduktsioon/seks, ellu jäämine, nälg, janu, energiavarustus) Limbiline aju aktiviseeruvad emotsioonid, tungid, vajadused (aju tüvi ,,tõmbab selle käima") Ajukoor e neocortex ,,mõtlev aju", seal kognitiivsed protsessid (taju, tähendusloome)
See on selline teadvustamine, mis ka välja öeldakse või kirja pannakse ning see on äärmiselt oluline. Näiteks võite igal hommikul endalt küsida mis on minu dispositsioon (sättumus, arusaam, tõekspidamised) kas sellega on kõik ,,korras"? Kas ma väärtustan rohkem inimest või kapitali ning õhtul küsige eneselt, mida ma olen tänase päeva jooksul ,,aktualiseerinud". Kultuuris on igapäevategevuseks just see aktualiseerimine. Kultuur aktualiseerib paljusid valdkondi, võiks isegi öelda, et enamust, need on meie jaoks olulised teemad, meie elu osad. Kultuur tegelikult aktualiseerib ka poliitikat ja juhib poliitikat; kui kultuur on mõtestatud, kui kultuuri tõlgendamine põhineb refleksiivsusel ja oskuslikult valitud märkide seostamisel läbi koodide ning loogiliselt valitud konstruktsiooni, juhib kultuur meie elu, ja ka meie riiki suunas, mis väärtustab kõige kallimat - inimest.
tingimuslikud kui kasu pole Identiteet-püsiv tervikkonstruktsioon iseendast, püsivalt raskestimuudetavad tunnused: nt sugu. Sotsiaalne: kuuluvus sotsiaalgruppi, liikmetunnetus. Personaalne: unikaalsus, mis kujuneb isiksustel. isikutaju(empaatia,varjatud inimese käsitlused"millised kõik on", emotsioonid, atributsiooniteooria), järgnevusefekt- esmamulje jätmine on oluline Juuresoleku mõju- sotsiaalsete normidega vahendatud mõju, aktualiseerib normid Järeleandlikkus on mõjuvorm, et teine survele soovile järele annaks. kohataju ehk situatiivsed tajuvahendid- (järgnevusaspekt, enesekesksus, oreooliefekt,projektsioon) Konformism- Kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine, kuid surve puudub. KONTROLLIKESKME SKAALA- mõju intrepeteerimise viis. KONTROLLIKESKME TEOORIA- mil määral kontrollib ja valitseb inimene oma elu. INTERNAALID: kontroll on inimese käes, samas asetavad nemad just põhjuse enese sisse.
tõelise olemise, teisitiolemise. Novellikogus "Sõnumitooja" (1972) vaatles ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise tingimusis. Valtoni novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas Valtoni käsitama ajaloosündmusi inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt K. Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidete inimliku negatiivsuse avaldumisvorme, mis on kõnekad üle aegade. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton üha uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo-ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile teisitiolemise metaloogilise erikuju. 1970.
käitumine on mõjutatud teiste inimeste tõelise või kujutletava kohaloleku poolt. Juuresoleku mõju · R.Zajonc Teiste juuresolek tõstab hästiomandatud ja rutiinsete tegevuste tulemuslikkust; vähendab tulemuslikkust uute ja keerukate tegevuste puhul. Ilmneb spordis, esinemisel, eksamil ... Seega on juuresoleku mõju mitmeplaaniline ja sõltub tugevalt isiksusetüüvist, tegevusest ja situatsioonist. Normidega vahendatud mõju ! Teiste inimeste juuresolek aktualiseerib norme e paneb meid normikohaselt käituma · Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda. · Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine või sotsiaalne kohustus(kirikus ilma peakatteta) · Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele. · R.Cialdini (1990) nt prügi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi tänaval juba on. · M
Laialivalguv kontseptsioon ja voolav sõnavara komplitseerivad terapeutilist protsessi. Puuduvad selged tehnikad. Piiratud rakendusvaldkonnad . Kliendikeskne teraapia: Carl Rogers rõhutab inimsuse positiivsust, inimest käsitletakse pidevalt täiuslikkuse poole püüdlejana. Põhiline eeldus on, et suheldes hooliva terapeudiga on kliendil võimalik kogeda eelnevalt eitatud või allasurutud tundeid ja suurendada enese-teadlikkust. Klient aktualiseerib seesmist kasvupotentsiaali, terviklikkust, spontaansust. inimene saab juhtida oma elu. Kliendil on võime lahendada efektiivselt eluprobleeme ilma terapeudipoolsete ekspert-hinnanguteta peamine eesmärk on pakkuda kliendile turvalist ja usalduslikku õhkkonda, nii et klient saaks kasutada terapeutilist suhet enese tundma õppimiseks, arengu takistustest teadlikuks saamiseks. suhe on kõige tähtsam : loomulikkus, mitte- omav soojus, täpne empaatia,
etc · ballaad etc etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine
· Keevaline reageerimine mingile võtmeärritajale (sõnale, väitele). · Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi olema tihti absolutiseeriv: tarbetu või hinnaline (Kidron 1986: 30-32). Kommunikatsioonibarjäär on miski, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Tähendustõkked on kõigi inimeste vahel ja nad muudavad suhtlemise keerulisemaks, 11 kui enamik meist arvata oskab
Olnuks see juhus või ajaloo vingerpuss, siis jäänuks võimalus n-ö viga parandada. Ent ka kõige innukamad üliriigi ülistajad ei tee plaane impeeriumi taastamiseks endisel kujul ja saavad aru, et see on 21. sajandil võimatu. Kahtlemata on Nõukogude Liidu kadumine maailmaajaloolise tähtsusega sünd- mus ja keskseim süžee mitte üksnes Venemaa, vaid ka Liitu kuulunud rahvaste lähiajaloos, mille mõtestamine seisab paljuski veel ees. Samal ajal aktualiseerib impeeriumi saatuse probleemi ühiskondlik tellimus – postimperiaalse nostalgia tugevnemine Putini valitsemisajal, mis on seotud tänaste venemaalaste identiteedi- otsingutega. 69 Крючков В. А. Личное дело. Три дня и вся жизнь, 316–320. 70 Широнин В. КГБ – ЦРУ, 169–172, 180–182, 185. 71 Samas, 172–173, 177. 72 Samas, 185. 152 Juhtpoliitikute mälestustest on kõigile küsimustele kompetentseid ja ausaid
Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused See, et EL-i liikmesriikide ametlikud keeled on võrdõiguslikud, leidis kinnitust juba Euroopa Ühenduse esimeses määruses nr.1/1958. Nii antaksegi ka täna kõik EL-i määrused, direktiivid ja otsused välja võrdseina kõigis tänases 27-s liikmesriigis kokku ametlikuna kasutatavas 21-s keeles. Eelnimetatud määrus lisab, et riigile, kelle keel ei ole EL-i ametlik keel, aktualiseerib EL-i seadusandlus kas osalise või täieliku oma keelde tõlkimise vajaduse EL-i teatud õigusakte puudutava harmoniseerimiskohustuse omaksvõtmine; ning seda kas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisena või siis EL-i täisliikmena. EL-i tegevorganid võtavad tõlkekohustuse uuelt liitujalt-riigilt enesele alles peale vastava riigi ja EL-i vahelise liitumislepingu jõustumist. Tõlketöö tähtsust EL-is on raske üle hinnata. Sadade ja tuhandete
situatsioonist ... Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Stress? Juurseolek = virgastamine (arousal) > hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition) Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline (teen
2. probleemi ratsionaalne lahendamine s.o barjääri ületamine 3. asenduseesmärgi loomine või leidmine s.o sublimatsioon 4. taandumine/ taganemine see reageering jätab enamasti lahendamata pinge või alateadliku konflikti 5. regressioon e tagasilangus varasemale ontogeneetilisele või fülogeneetilisele arengutasemele s.o nutt, lalisemine, defekatsioon, liikumatus. MOTIVATSIOONISEISUNUND Üks ja seesama olukord aktualiseerib erinevad vajadused. Kuritegeliku ründe olukorras võib mõni inimene oma reaktsioonides juhinduda ainult enese alalhoiu vajadusest, teisel domineerib kodanikukohustuse täitmise humanistlik vajadus, kolmas tajub olukorras omakasu lõikamise võimalust. Motivatsioon on alati individualiseeritud väliskk ja psüholoogilis- bioloogiliste sisetingimuste ühitamise mehhanism. Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita
normaalteaduse teoreetilised ülesanded) 44. 3 faktioloogilise uurimistöö fookust – 1. faktid, mis paradigma on näidanud asjade olemuse näitamise puhul. 2. need faktid, mida saab võrrelda paradigma ennustustega. 3. faktid, mis on kogutud läbi empiirilise töö, mis lubab edasist paradigma artikulatsiooni. 49. Normaalteaduse teoreetilised ülesanded – paradigma pakub lubaduse edu, sest paradigmad on piiratud oma ulatuse poolest ja täpsuse poolest. Normaalteadus aktualiseerib selle lubaduse, millega paradigma tegeleb. Seda saab saavutada kui laiendada nende faktide teadmist, mida paradigma paljastab; suurendab nende faktide ja paradigma ennustuste kokkusobivust. Esiteks määratleda olulised faktid, teiseks kokkusobitama fakte teooriaga ja kolmandaks täitma detailid. Paradigma sunnivad vaatlema detailsemalt ja tegelema sellega, mis oleks muidu ettekujutamatu. Teoreetiliselt: 1. manipuleeritakse teooria, et saada kasulikku informatsiooni. 2.
.. 34 · Milline on juuresoleku mõjumehhanism? Normidega vahendatud mõju Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele R. Cialdini (1990) prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on M. Sherif (1936) autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism Konformism kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine. Väline ja sisene konformism Sõltumatus ja antikonformism Solomon E
Stress? Juurseolek = virgastamine (arousal) –> hõlbustamine (facilitation) või takistamine (inhibition) Arousal-drive (Zajonc) Mõõdukas stress parandab tulemust? Normidega vahendatud mõju • Sotsiaalsed normid: sotsiaalselt jagatud teadmine sellest, kuidas on õige, sobib, tuleb käituda • Norm kui sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine (rannariietus), norm kui sotsiaalne kohustus (kirikus vaikselt ja palja peaga) • Juuresolek aktualiseerib normid, juuresolek osutab konkreetses paigas kehtivatele normidele • R. Cialdini (1990) – prühi mahaviskamise intensiivsus sõltub sellest, kui palju prügi juba tänaval on • M. Sherif (1936) – autokineetiline efekt. Normi loomine, mida teised järgivad • Sum: teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma Konformism • Konformism – kriitikavaba teiste seisukohtade järgimine.
Keeleteaduse objekti - keelt - saab jagada kaheks komponendiks: langue abstraktne keelesüsteem, mis võetakse kogukonna poolt üle, internaliseeritakse (keel) ja parole individuaalsed kõneaktid (kõne). Sellisena vastandub organimismianaloogiale keel on aktiivne tegevus, mitte passivselt omandatud. Ehkki ei saa kõrvale heita arengut, siis keel on igal hetkel olemas (mis sest, et hetk tagasi võis olla see muutunud). Keel sõltub sotsiaalsetest tingimustest. Kõne aktualiseerib kollektiivsel tasandil eksisteerivad keelt, keele reegleid. Nagu male: malereeglid ja partii. Keelt tuleb vaadata tervikuna. Osad on omavahel seotud. Saussure'i tähelepanu väikeosadele. Keel on erinevuste süsteem - kuidas foneem muudab tähendust. Ka suuremad osad: teeme vahet ainult sellepärast, et on erinevad. Binaarsed opositsioonid. Claude Levi-Strauss (1908-2009) antropoloog, kes peale kohtumist keeleteadlase Roman
Me elame ratsionaalses maailmas, mis on tekkinud ja areneb ratsionaalselt. Töö on samaaegselt nii inimlik (selles teostab inimene oma inimeseks olekut) kui ka ühiskondlik (inimene on ühiskondlik olend, töö on ühiskonnas), mistõttu on töö seotud inimese liigiolemusega (esemelise/anorgaanilise maailma töötlemises seisneb inimestele omane liigielu, "teadliku liigiolendi enesejaatus"). Teleoloogia. Tööga inimene aktualiseerib oma potentsiaalsust aktualiseerib oma liigiolemust. 103 Võõrandumine: Inimeselt võetakse ära tema töö produkt. Inimene võõrandub oma tööst, liigiolemusest, kaasinimestest, maailmast ja iseendast. Võõrandumine pole individuaalne hälve, vaid ühiskondlik nähtus, mida reguleerivad tootlikud jõud ja majandussuhted. Tuleneb kapitalistlikust majandusest. Töö on saanud "vaenulikuks ja võõraks".
Värss liigub, enamasti vabavärss, võrreldes Lumevalgusega palju proosalähedasem. Proosa ja luule piir hakkab kaduma. Vertikaalne dimensioon tühistatakse. Kirjutatakse midagi rõhutatult argist ja konkreetselt. Olemas mingi üldistus, mõjub luuletusena, mingil moel tervikliku luuletusena, üldistus on nagu ta on: elada nii nagu poleks sind olemas" Aktualiseeruvad ruumisuhted ja relatiivsus: peal, all, pidev, mittepidev. Kaalub neid kõiki asju läbi ja ruumisuhteid aktualiseerib nõnda, et mängib senisest rohkem tekstipaigutusega. Kontseptuaalselt käidud paberiruumiga ringi. Üldine luulelaad mõjus võõritavalt, üldine kogemus kandus klassikalisele stiilile. Ja kui sinna 60ndate jooksul häirejd ja need olid teistmoodi. Isegi Alliksaart on sellesse konteksti sisse lugeda. Raamat problematiseerib selle, kas luule on üldse luule ja mismoodi ta on luule. Paar tõlgendust kirjutatud tal endal, kus
teisitiolemise. Novellikogus "Sõnumitooja" (1972) vaatleb ta teisitiolemise võimalusi võõrandumise haardes, Valtoni novell metaforiseerus ja võttis parabooli kuju. 1970. aastate algul tärganud ajaloohuvi kallutas kirjanikku käsitama ajalugu inimtegevuse näitelavana, millel on kalduvus korduda. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton ajalooproosas Eesti ajalugu ja ammutas ainet teiste maade minevikust. Novellikogus "Õukondlik mäng" (LR 1972) aktualiseerib Valton ajaloonäidetel inimliku negatiivsuse avaldumisvorme. Kujunenud markantseimaks mudelproosa ja paraboolnovelli viljelejaks, siirdus Valton uute väljendusvahendite otsingule. Novellikogude "Pööriöö külaskäik" (LR 1974) ja "Läbi unemaastike" (1975) unenäo ja müüdiloogika lisandas individuaalse ja kollektiivse alateadvuse analüüsi, müüdiloogika tõi esile subjektiivse olemise teise erikuju. 1970
Kui tunnistaja on unikaalne, siis ekspert on asendatav. Ekspert (KrMS § 95) - isik, kes rakendab KrMS-s sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Eksperdiks võib olla kas kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Eksperti määrates tuleks eelistada kohtueksperti või riiklikult tunnustatud eksperti. Ekspertiisi määramine võib toimuda kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses. See on menetlustoiming, mis aktualiseerib siis, kui menetleja jõuab veendumusele, et tõendamiseseme mingi asjaolu selgitamiseks on vaja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist. Seega ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel (KrMS § 105). Menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel
annaabi.ee 
