Koidula poolt kultuurielu areng 5. 1864 ,,Eesti Postimees" ajakirjanduse areng 6. Aleksandrikooli liikumine 1860ndatel aastatel hariduse areng ,,Perno Postimees" alates 1857, kirjutab kultuurist (kiriku-ja koolielu teated), majandusest, poliitikast, naaberrahvastest ja maailmast, põlluharimisest ning ka kõmust. Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks. Populaarsus seisnes ajalehe aktuaalsuses ja kõmus. RAHVUSLIKU LIIKUMISE JUHID: · Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ,,Perno Postimees" 1857; ,,Eesti Postimees" 1864; ,,Vanemuine" 1865 tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor · Jakob Hurt (1839-1907) kõne ,,saada suureks vaimuks", ,,Eesti Postimehe" hilisem toimetaja, rahvaluule- ja keeleteadlane, Eesti Kirjameeste Selts · Jaan Adamson (1824-1879) Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige ja mõtte autor
Tähtsustatakse subjekti, näiteks jätab raamat lugejale sõltuvalt vanusest erineva mulje. Väidetakse, et esteetiline objekt pole üksik tajuakt, vaid kumulatiivne tajude jada ehk tajuseeria. Esteetilise hoiaku teooriates määratletakse esteetilist objekti kui objekti, mille suhtes vaatleja võtab esteetilise hoiaku. 2. Ontoloogiline universalism on seisukoht, mille järgi saab esteetilise hoiaku objektiks olla mis iganes asi. Seejuures on rõhuasetus potentsiaalsusel ja mitte aktuaalsuses (kõik asjad pole esteetilised), normatiivsusel ja mitte deskriptiivsusel. Kultuur ja traditsioon määravad, millist objekti hinnata esteetilisena ja millist mitte. Ducasse'i järgi on objektide hulk, mida võime vahetult tajuda, tohutult väiksem kui võimalike esteetiliste kontemplatsioonide hulk. 3. Ontoloogilise universalismi vastu räägib evolutsiooniesteetika, valdavas osas ei suuda inimesed esteetiliseks pidada verd ja teisi kehaeritisi (psühholoogiline etteheide)
annaabi.ee 
