ajalooline näide võidurelvastumisest - lõppude lõpuks ei võitnud keegi selle kõige eest mingisugust suurt auhinda. Tegu on ja oli vaid ressursside ning loodusvarade ebaadekvaatse tootmise ja kasutamisega. Teemasid, mida süvitsi analüüsida, jätkuks lõputult. Probleeme on praeguses maailmas vaieldamatult palju ja näiteid kõigest tuua oleks lihtsalt võimatu, kuid puudulikust jäätmekäitlusest tulenevad prügisaared ning pidev sõda ja pagulaskriisid on kaks kõige aktuaalsemat teemat neist kõigist. Olgugi, et pean tõdema, et sõjaolukorra lahendamine ei ole meie endi võimuses, vaid pisut mõjukamate inimeste kätes, siis võin öelda vähemalt seda, et koduplaneedil puhtuse säilitamine ja selle eluaja pikendamise võim on küll meist igaühe endi kätes. Muidugi on võimalus kaasa lüüa ka “Teeme ära” projektides, kuid isegi lihtne kodune prügisorteerimine on meeletu panus Maa elukvaliteedi parandamisse ning ma lihtsalt leian, et
......................................17 Kasutatud kirjanduse (KIRJETE) LOETELU.................................................................. 18 SISSEJUHATUS Ühelt poolt on inimene see, kes tekitab probleeme keskkonnas, teiselt just tema ongi see, keda need probleemid kõige enam häirivad. Üks suurimatest keskkonnahädadest on rahvastiku liiga kiire kasv, millest arenevad välja teised keskkonnaprobleemid. D. Chirase keskkonnaõpetuse õpikus on välja toodud kuusteist kõige aktuaalsemat ja levinumat probleemi tänapäeval, millest ma kirjutan referaadis üksikasjalikumalt. Tahan anda lühidalt ülevaate sellest kuidas on inimene seotud looduse ja keskkonnaga, kuidas ta miskit mõjutab. Toon välja nii positiivset kui ka negatiivset. Väga tähtis teema on rahvastiku kiire kasv mis puudutab meid kõiki. Samuti ka liikide hävimine on tõsine teema mis on seotud keskkonnaga väga tugevalt. Negatiivsuse alla lähevad kõige rohkem
perioodideks. Riik kui omanik on huvitatud teada saama, milline on tema metsa väärtus ja seisund igas kohas ja igal ajahetkel. Traditsioonilise, kõiki metsaeraldisi kirjeldava inventeerimisega tegeldi aastani 1992. Sellest ajast alates toimub metsade inventeerimine riigi- ja erametsades. Tagastamata ja erastamata metsades aga on viimasest ülepinnalisest inventeerimisest möödunud juba 9.....18 aastat. Selleks, et koguda objektiivsemat ja aktuaalsemat informatsiooni metsamaade kohta, alustati 1999. a. statistilise metsainventeerimist. Riik tellib pakkumiskonkursi alusel metsamaade metsandusliku ja jahindusliku korraldamisteenuse. Korraldamise perioodilisus on riigimetsades tavaliselt 10 aastat. Riik laseb ka eelisostueesõigusega ja avalikel ning piiratud enampakkumistel erastatava metsa hinnata, määrates hindamise tulemusena keskmise hektarihinna igale maatükile. Praeguseni teostasid metsahindamist paar kolm
annaabi.ee 
