Haridus kui võti maailma Haridus ja vabadus - kaks tänapäeva kõige aktuaalsema sisuga sõna. Kummagi tingimuseks on teise võimalikkus. Keskendudes ühele unustatakse tihti juurde lisada teine, ning vastupidi. Siiski, on neil kahel rohkem ühist, kui arvata võiks, ning samuti on nende vajalikkus nüüdisaja maailmas tohutu. Hariduse ja vabaduse vahel on ajaloo vältel alati olnud ühenduslüli. Haridus on viinud lähemale vabadusele ja andnud võimaluse paista silma millegi erilisega. Rohkelt
Peamised vahendajad on olnud vene ja soome keel. Inglise keel on ka ise vahenduskeel, sedakaudu on eesti keelde jõudnud näiteks mitmesuguste eksootiliste puuviljade ja maitseainete nimetusi, mis võivad pärineda idamaade või Ameerika indiaani keeltest. (Leemets 2002:41) Iga kord ei tähista uus sõna uut mõistet. Keelekontaktid on alati toonud kaasa ka tarbetuid laene, mis võetakse olemasolevate sõnade asemele. Seda näiteks tabu tõttu, stiilivarjundite väljendamiseks või kõnele aktuaalsema ja emotsionaalsema ilme andmiseks. Selline sõnavara jääb praegu enamasti argikeelde, argikeel otsib aga teadagi ühe uusi ja emotsionaalsemaid väljendusvõimalusi, täiendades pikki sünonüümiridu. Nii öeldaksegi mõnusa-laheda asemel ka cool, tunde või meeleolu kõrval feeling fiiling, hullu või pöörase kõrval kreisi. Inglispärase sõna kasutamist võib soodustada lühidus: tiim on lühem ja suurepärasem kui meeskond või töörühm, soppama on lühem kui
järjest rohkem põllumaad juurde, sest meie nõudlus liha ja muude toiduainete järele järest
tõuseb ja tõuseb.13
Peamiseks lahenduseks saaks olla puude tagasi istutamine, aga see on pikaajaline
investeering, sest puud kasvavad ligi kaudu 60-70 aastat, et nad oleks kõlblikud raiumiseks.14
RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) istutas 2017. aastal metsa 21,2 miljonit metsataime,
millest 10,7 miljonit on männid, 9,2 miljonit on kuused ja 1,1 miljonit on kased.15
Ühe kõige ehedama ja aktuaalsema näite saame võtta meie enda väikesest riigist, kuhu
tahetakse rajada tselluloositehas, mis tõstaks Suur-Emajõe keskmist temperatuuri puhastatud
vee väljalaske suudmes keskmise vooluhulga puhul pärast segunemist jõeveega ca 0,3 kraadi
võrra.16
13 "Deforestation and climate change", Climate Institute ,
" (Krull 1998: 137). Kristeva arvates on selline mäss juba käimas, ent normaliseeriva ühiskonna "kaudse ja kõrvalejuhtiva repressiooni" tõttu on mässukogemuse saavutamine raskem kui iial varem igal juhul olevat oluline vaadata läbi kogu õhtumaise mässukultuuri pärand. Lõppsõna Winston Churchilli on öelnud, et demokraatia on üks paha asi küll, aga midagi paremat pole ka välja pakkuda. Luues kriitika kõrvale positiivse ning töötava programmi, saavutab anarhism ehk aktuaalsema koha poliitilises ja õiguslikus argumentatsioonis. Siiski kahtleksin selle võimalikkuses täiesti samadele eeldustele ning meetoditele toetudes, pigem peaks säilima mõtteviis kui selline. Michel Foucault arvates tuleks probleem hoopis teistmoodi püstitada (Krull 1996: 163-164). Nimelt oleks Foucault' arvates huvitav teada, miks on Lääs omaenese praktiseeritavat võimu nii kangekaelselt näinud pigem juriidilise ja negatiivse kui tehnilise ja positiivsena
annaabi.ee 
