Mis ohustab Eesti jätkusuutlikkust? Jätkusuutlikkus see on tõenäosus, et organisatsioon või tegevus suudab täita oma otstarvet tulevikus, kui arvesse on võetud organisatsiooni seesmised ressursid ja tegevuskeskkonna oletatavad või võimalikud muutused. Kui tõenäoline on, et Eesti suudab tulevikus edukas olla? Esimesed tegurid, mis ohustavad Eesti jätkusuutlikkust, on kindlasti seotud Venemaaga. Aktuaalseim probleem on ilmselt oht sattuda majanduslikult Venemaa mõjusfääri. Kuna Eestil oli Venemaaga paljudes asjades majanduslikud sidemed, eriti just energiamajanduse osas, siis pole Eesti jaoks küll eriti lihtne katkestada Venemaaga sidemeid, et mitte temast liigsa sõltuvaks muutuda. Seda just enamasti selle pärast, et Eesti ise pole maavarade poolest rikas ja see justkui kohustab teada teistelt abi paluma.
Näiteks, kui inimest võetakse tööle või antakse meditsiinabi jne. Seda on oluline arutleda, sest riigivalitsus peab soodustama seda, et igal inimesel oleks mugav elada riigis ja ta tahaks siia jätta. Kui mingil põhjusel inimesed tunnevad ebavõrdsust, sellest johtuvad paljud probleemid nagu rahvastiku vananemine, tööpuudus, kriis jne. Teised inimesed aga saavad kasu riigis olevast ebavõrdsusest. Kas Eestis on selline oht ja kas tõesti siin on sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonnas? Aktuaalseim ebavõrdsus Eestis - rahvuslik kuuluvus. Tihti juhtub, et venelastesse suhetakse halvasti ja peetakse meid akkupantideks ja mitte inimesteks. See aeg on juba nii kaua möödas, aga kahjuks on palju neid inimesi, kes mäletavad seda ja jätkavad niimoodi arvama. Paljud ei saa aru, et meie kõik elame ühes riigis ja peame teine teist audtama. Statistika järgi 60% eestlastest ei tahaks, et kooliklassid koosneksid pooleli mitte eestlasest.
Inimestel pole raha, et tarbida.Firmad rajasid odava tööjõuga riikidesse ettevõtteid ja teenitud kasum viidi riigist välja.Samas kui oleks rohkem raha investeeritud arengumaadesse ja suurendatud töötajate töötasusid, siis inimesed suudaksid osta kaupu ja ettevõttetel oleks turgu, kuhu müüa oma toodet või teenust.Tehtud vigadest tuleks õppida ning otsida võimalusi kriisist väljumiseks. See sajand on praeguseks esitanud mitmeid väljakutseid, aktuaalseim neist on majanduse päästmine.Kes julgeks vastu võtta väljakutse ning tuua postiivseid muutusi. Leida tuleb valdkonnad, kus on garanteeritud pidev ja tulus turg.Üks parimaid variante tänapäeval oleks selleks tehnoloogia ja teadus, mis tooks ka üleüldise arengu.Peale seda tuleks hakkata otsima võimalusi investeerimiseks.Otstarbekas oleks kasutada eelist, et Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga ja sealt taotleda raha, mis omakorda tuleks suunata tehnoloogial põhinevatele ettevõttetele
Preventiivsus seostub oletusega, et enne tutvutakse KarSiga, mitte ei usuta oma karistatamatusesse ega käitu impulsi ajendil. Nils Christie ,,karistuse hindamise teooria" karistused on suhtelised. Üks ja sama võib olla eri tähendusega, kuna kannatused on suhtelised. Nt elatustaseme tõusuga suureneb vabadusekaotuse tähendus. Kuritegevuse sotsioloogiliste teooriate käsitluses oli juttu teaduslikust lähenemisest, mis rõhutab juhuse tähtsust kuriteo sooritamisel. Kolmas ja küllap aktuaalseim kriminaalpoliitika vahendite rühm lähtub otseselt sellest mõttekäigust. Selle kohaselt suur osa inimestest, kui mitte kõik, on valmis sooritama kuritegu, kui vaid tekib juhus. Ainuke oluline vahe kurjategija ja mittekurjategija vahel seisneb selles, et üks jääb vahele, teine mitte. seda võib nimetada ka situatsiooniliseks lähenemiseks. Eesmärk on piirata kuriteo sooritamise võimalusi. See lähenemisviis lähtub