poolel. Need kaks kihti moodustavad lehe kattekoe, mille all asub põhikude mesofüll, mis koosneb kahte sorti rakkudest: tihedatest piklikeest ja hajusatest ümmargustest sammaskude ja kobekude. Sammaskoe rakud sisaldavad palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Sammaskoe all on kobekude, mille rakkude vahel on rakuvaheruumid. Nendes rakkudes on vähem kloroplaste. Kobekoe ülesanne transpiratsioon ja gaasivahetus. 4. FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Kloroplastid asuvad pigmendid: Klorofüll (a-klorofüll ja b-klorofüll), karotinoidid (alfa- karotiin, beeta-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrofibiin ja fükotsüanobiliin). Klorofüllid ei lahustu veel, koostises on a ja b-klorofüll, moodustades ligi 1% taimelehe kuivkaalust. A-klorofülli on 3 korda rohkem, kui teist. A on sinaka, b kollaka tooniga. Karotinoidid vees lahustumatus, org lahustites hästi lahustuvad
Leht kui FS organ: Kloroplastid kui FS organid. Pigmendid – klorofüll, karotinoidid, fükobiliinid. FS toimub taimedel kloroplastides, nad on olemas lehtedel. Leht ei ole paks, see annab rohkem kasutada päikesekiirgust. Lehtedes on vesi, mida me saame turgori abiga. Toimub selle abiga gaasivahetus. Päike, epidermi kiht (siin kloropl ei ole), kloroplastid asivad parallelselt päikese suunaga (mesofüllis), ja hämaras nad asuvad vastupidi. (horisontaalselt). FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). Klorofüll (a-klorofüll, b-klorofüll), karotinoidid (α-karotiin, β-karotiin), fükobiliinid (fükoerütrobiliin, fükotsüanobiliin) Pigmentide tekkimine taimedes: Klorofüll tekib taimedel valguse mõjul. Kõigepealt noorel taimel pole rohelist pigmenti, nad on hallkollakad, kloroplastidel ei ole nii hea struktuur, aga kui ta on juba valgust saab, siis muutuvad nad roheliseks. CO2 sidumine fotosünteesis: CO2 sidumine Calvini tsüklis
transpiratsiooni (ja fotosünteesi). Öösel on nt õhulõhed suletud, kui toimub pimedusstaadium. Vee kao täiendamiseks on taime leht tihedalt läbistatud vett toovate juhtkimpudega, mis on ühenduses varre ja juurte vett juhtivate kudedega. Katsed näitavad, et lehed, mis on taime küljest eraldatud ja mis ei saa seepärast endast fotosünteesi produkte välja juhtida, täituvad lõpuks assimilaatidest ja fotosüntees jääb neil aeglaseks. 4. FS pigmendid ja aktsioonispekter (ka tsüanobakteritel ja vetikatel). FS pigmendid on taimedel olemas valgusenergia neelamiseks ja keemiliseks muundamiseks, kasutamaks kogu spektrit. FS kasutatavad pigmendid jagunevad kolme rühma: klorofüllid, karatinoidid ja fükobiliinid. Pigmentide kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis organismides on vastavuses ökonizzide valgusreziimiga. Klorofüllid Klorofüll ei lahustu vees, kuid muutub kergesti soolade, hapete ja aluste mõjul.
annaabi.ee 
