jne. tingimused sellised nagu nad on (eriti oluline kriiside perioodil!) Ideoloogia ülesanne on asi rahvale selgeks teha ja ühtlasi legitimeerida poliitiline reziim; Hindab- paneb paika, mis on hea ja mis on halb; Orienteerib- ideoloogia annab inimestele teatud identiteeditunde, mis talle vajalik. Tuleb vastu inimeste psühholoogilistele vajadustele; Programmeerib- ütleb, mida teha, andes ühise juhise sotsiaalseteks ja poliitilisteks aktsioonideks. Ideoloogia põhipunktid : 1) Inimese olemus 2) Tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus 3) Indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord 4) Poliitilise võimu allikad ning piirid 5) Ühiskonna majanduse eesmärgid ja vahendid. Mina toetan liberaalset poliitilist ideoloogiat. Selle suuna esindajaks võib Eestis pidada Reformierakonda, mis on ühtlasi ka riigi üks vanimaid ja suurimaid erakondi.
aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. ISESEISVUSREFERENDUM 1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10.veebriaril Leedus, kus 90,5% hääletanutest pooldas iseseisvust. Ka ligikaudu 1/3 muulastest toetas Eesti iseseisvumist.
veenda enda argumentide paremuses. Ajalugu on näidanud, et vaid kõige drastilisematel 2 juhtumitel näiteks lennujuhtide streik USAs 1980ndate alguses või kaevurite väljaastumised Thatcheri-aegses Suurbritannias - tõid streigid kaasa püsiva muutuse majanduses või töösuhete korralduses. Sagedamini viib streik meeleavaldajate soovide (osalise) täitmiseni või lõpeb streik mistahes otsese tulemuseta, mis üldjuhul külvab seemne edasisteks aktsioonideks. Selline asjade käik Eestis näitab, et inimeste kannatustel on piirid ja millalgi need katkevad. Tänases riigis ei lonka mõlemat jalga mitte ainult palgapoliitika, vaid poliitika tervikuna. Palganumber ei jõua kuidagi järele kütuse-, elektri-, toidu- ja muudele hindadele. Töötasude suurendamisel tundub väljapääsmatu maksusüsteemi muutmine, mis tavaliselt lõpeb maksude suurendamisega. Pole just kõige motiveerivam samm. Kui tahetakse, et Eesti riik oleks
esindajate tegevus. 1908/09. õppeaastal sisseastujate suhtes määras haridusminister kindlaks numerus clausus'e. Järgnes veel mitmeiki teisi kitsendusi. Üliõpilased astusid oma õiguste kaitsmisele. 1908. a. septembris algasid üliõpilasrahutused, algul loengute-streigi jm. Töötakistuste näol. Rahutused võtsid sellise ulatuse, et isegi politsei meister oli sunnitud vahele segama. Ka Vilms olnud üks aktiivsemaid kaasüliõpilaste organiseerijaid mitmesugusteks aktsioonideks haridusministri reaktsioonipoliitika vastu. Vilms selgitanud ja julgustanud oma kaaslasi: ükski võimu valitsus ja reaktsioon ei suuda rahvast igavesti hoida kammitsas tuleb aeg, kus võidab opositsioon ja siis hindab ajalugu igat reaktsiooniääri vastavalt tema teenetele. Vilms oli visionäär. Tsaarivalitsuse-vastane opositsioon, demokraatlik vool oli tollal võrdlemisi tugev, kuid ka valitsus talitas karmilt rohkesti poliitilisi süüdlasi, ka üliõpilasi, istus vanglates
nähtuse suhtes. · 2. Ideoloogiad hindavad, kas mingid sotsiaalsed nähtused on head vôi halvad - näiteks kas tööpuuduse täielik kadumine on môistlik vôi mitte, kas igasugust sôda tuleb vältida vôi mitte, kas majanduslik ebavôrdsus on hea vôi halb, kas etnilist konflikti saab vältida vôi mitte. · 3. Ideoloogia annab üldise juhise sotsiaalseteks ja poliitilisteks aktsioonideks. Näiteks libertaaride poliitiline programm sisaldab nôuet vähendada riigi sekkumist majandusse. Filosoofia, teooria ja ideoloogia vôrdlus. Ideoloogia olemust selgitab filosoofia, teooria ja ideoloogia vôrdlus. · Filosoofia - tähendab tôe otsimist, inimese ja ühiskonna üldiste seaduspärasuste uurimist. · Teooria - väidete formuleerimine, mis seovad pôhjuslikult teatud muutujaid, et selle abil seletada mingit nähtust.
tingimused sellised nagu nad on (eriti oluline kriiside perioodil!). Ideoloogia ülesanne on asi rahvale selgeks teha ja ühtlasi legitimeerida poliitiline režiim; 2) hindab – paneb paika, mis on hea ja mis on halb; 3) orienteerib – ideoloogia annab inimestele teatud identiteeditunde, mis talle vajalik. Tuleb vastu inimeste psühholoogilistele vajadustele; 4) programmeerib – ütleb, mida teha, andes ühise juhise sotsiaalseteks ja poliitilisteks aktsioonideks. Põhipunktid, mis ühes ideoloogias peavad olema ja mille kaudu saab ideoloogiaid eristada: 1) inimese olemus (muudetav vs muutumatu) 2) tõe olemus ja selle tunnetamise võimalikkus (ei ole olemas ühtegi tõde vs tõde on üldine) 3) indiviidi ja grupi (ühiskonna) vahekord (indiviidid kui ühiskonna osa vs indiviidid kui ühiskonnast eraldiseisvad) 4) poliitilise võimu allikad ning piirid
paremad võimalused kauplemiseks või muidu suhtlemiseks ka oma maa piires. Mujal Venemaa piirides ei olnud nii tihedat raudteevõrkugi. Raudteest sai massiliiklusvahend, mis vedas suuremas koguses ka "vaimset kaupa", kiirendas postisidet ja kirjavahetust, hõlbustas kultuuride suhtlust seal said sõita nii rikkad kui vaesed. Eestikeelse trükisõna võidukäik andis võimaluse rahvuslikult värvitud info laialdaseks edastamiseks. Seltsiliikumine kasvas ülemaalisteks aktsioonideks. Professionaalkultuuri tippudele pürgimine oli eestlastele muidugi vaevaline kasvõi lihtlabase rahapuuduse tõttu, ehkki rahva kirjaoskuse tase ja ka kultuuriaktiivsus oli küllalt kõrge. Eestikeelne ajakirjandus, peamiselt Eesti Postimees äratas eestlaste rahvustunded, mis omakorda mõjutas eestlaste osalemist avalikus elus, mistõttu rahvas lakkas olemast ajaloo passiivne objekt. Informeeritus maailma asjadest sai prestiizi küsimuseks