· Aktsiisimaks · Miinimumvarumaks · Käibemaks moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast. Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused. Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses. Allikas: statoil.ee Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee): Aktsiis EUR/liiter Bensiin Diislikütus 01.07.1993 0,026 0,016 15.11.1995 0,075 0,054 01.01.1997 0,115 0,057 01.12.1997 0,160 0,103 01.12.1998 0,192 0,148 01.09
võrra. Siit kindlasti märkimisväärne mõju ka jaemüüginumbrite nõrkusele. Eesti majandusmudelile on iseloomulik suur sõltuvus kaudsetest ehk teisisõnu tarbimisest laekuvatest maksudest. See on headel aegadel läbi tarbimisbuumi eelarvet priskelt kosutanud. Samas on tarbimise jahenemisel efekt vastupidine. Maksulaekumisi vaadates on näha, et selle aasta kolme esimese kuu jooksul on kõige halvemas seisus käibe- ja aktsiisimaksude laekumised. Aasta alguse aktsiiside kergitamine on küll jaanuari laekumisi oluliselt kergitanud, kuid veebruaris ja märtsis on laekumised olnud eelmise aastaga võrreldes üle 20% väiksemad. Käibemaksu on esimese kvartali jooksul laekunud ligi 8% vähem. Et aktsiisi- ja käibemaks annavad kokku ligi 40% riigieelarve tuludest, on tarbimise jätkuv jahtumine veelgi valusamalt tulupoolele koormaks.
reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes. Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks. Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks käibemaksuga ka need kaubad, mis siiani olid käibemaksust vabad. Nii näiteks kaotas Eesti alates 2001. aastast käibemaksuvabastuse meditsiinikaupadele. Perioodil 1993-1999 on aktsiisimaksude osakaal tulude struktuuris suurenenud, moodustades 1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest. Aktsiisimäärade astmeline lähendamine euronormidele on tekitanud olulisi probleeme, mis on nii eetilist kui ka tulupoliitilist laadi. Esimene on seotud inimeste hoiakuga maksumaksmise ja varimajanduse suhtes. Selle muutmine peaks olema kogu ühiskonda hõlmav eesmärgistatud tegevus. Teine probleem on elanike tulutaseme ja aktsiisimäärade tõusu suhe
1. juulil 1921 · Määrus 6. juuni 1910 a. seaduse liikumata varanduste maksu kohta linnades ja alevites. RT 1921, 58, 60. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 73. · Määrus Petserimaa ja Naroova taguse Vabariigi kodanikkudele ehitusmaterjaali andmise kohta riigi- ja hoolekande all olevatest metsadest. RT 1921, 58, 61. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 94. 8. juulil 1921. · Seadus mõnede aktsiisimaksude kergenduste kohta. RT 1921, 61, 64. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 91. · Seadus tolliraha tagasimaksmise kohta. RT 1921, 61, 65. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 92. · Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta. RT 1921, 61, 65. Tunnistatud Riigikogu juhatuse poolt maksvusetaks. RT 1921, 91, 173. · Seadus Eesti spordiseltsile "Kalev" tasuta kasutamiseks maa andmise kohta Viimsi mõisast. RT 1921, 61, 67
Üldjoontes on Eesti käibemaksusüsteem liidu nõuetele vastav kuigi esineb ka väiksemaid puudujääke. (Timpmann 2000 lk 424) Aktsiisimäärade harmoniseerimise protsess on EL-s olnud väga aeglane, erinevused maksumäärades ja maksustatavate toodete osas suured. 1993.a. kehtestati jookidele, sigarettidele, tubakale ja mineraalõlidele. Vastu on võetud ka mitmeid direktiive eesmärgiga luua antud kaubagruppidele ühtne maksbaas, määrata kindlaks maksuvabastused. Eestis loodi kehtiv aktsiisimaksude süsteem 1995 a, hiljem on seda pidevalt täiendatud, viimases elarves oluliselt suurendatud. (Timpmann 2000 lk 424) Saavutused ettevõttemaksude harmoniseerimisel on EL-s piirdunud üksikute kokkulepetega ema- ja tütarfirmade ühesuguse maksustamise, maksutatavate tulude definitsiooni ühtlustamise jms. Kohta. Maksumäärade osas on senini säilinud suured erinevused. (Timpmann 2000 lk 425) Fiskaalautonoomia ulatus EMU tingimustes
maksude kooskõlastamine, inflatsioon seoses oodatava üleminekuga Eurole ja kõrged maailma naftaturu hinnad. 2005 ja 2006 aastal säilis suur inflatsioonitase, peamiselt maailma naftaturu hindade tõusust ja eelmiste perioodide inflatsiooni inertsist tulenevalt. Palkade tõusu tekitatud siseriikliku nõudluse kasv ja laenamise suur kasv tugevdasid teise ringi inflatsiooni veelgi. Ka 2007 aastaks on oodata suhteliselt suurt inflatsiooni, seoses administratiivselt reguleeritud hindade tõusu ja aktsiisimaksude tõusuga. Valitsus plaanib kasutusele võtta inflatsiooni vähendamise meetmeid ja inflatsiooni aasta teises pooles pidurdada. Läti riigieelarve defitsiit on väike ja ei ületa nõutud seatud kriteeriumeid, jäädes ühe madalama hulka Euroopa Liidus. Üks suurimaid Läti majandusarengu riske on suhteliselt suur jooksevkonto defitsiit, mis tähendab, et riigis toodetakse vähem väärtust kui tarbitakse. See tuleneb
ÜLESANNE 1 A Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 B. "Eestis ja Euroopa riikides on erinevad käibe- ja tulumaksu määrad, üheski EL riigis ei ole maksupoliitika ja -määrad samad mis teises. Maksude reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse ja on oluline osa nende suveräänsusest," ütles eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei. "EL tasemel on tegeldud vaid teatud aktsiisimaksude, nagu mootorikütuse-, tubaka- ning alkoholiaktsiisi, samuti käibemaksu arvutamise metoodika ühtlustamisega ja käibemaksuvabastuste nimekirjaga," lisas ta. ... Toivo Tänavsuu. Euroopa Liit jätab liikmete maksumäära ühtlustamata. Eesti Päevaleht, 12. november 2002, lk. 15 C EL-is sõltub meie maksukoormus pigem sellest, millised erakonnad on võimul. Eduka majandusarengu
Otseste maksude, eriti üksikisiku tulumaksu või omandimaksu ühtlustamine on seni jäänud tähelepanuta. Euroopa komisjon on soovitanud ettevõtte tulumaksu ühtlustamist, kuid tulutult. Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%
käibemaksu. Otseste maksude, eriti üksikisiku tulumaksu või omandimaksu ühtlustamine on seni jäänud tähelepanuta. Euroopa komisjon on soovitanud ettevõtte tulumaksu ühtlustamist, kuid tulutult. Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%
käibemaksu. Otseste maksude, eriti üksikisiku tulumaksu või omandimaksu ühtlustamine on seni jäänud tähelepanuta. Euroopa komisjon on soovitanud ettevõtte tulumaksu ühtlustamist, kuid tulutult. Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks. Minimaalne käibemaksumäär on 15%
semise, tollimise, kauba kindlustamise ja veo- ning kaubasaatedokumentide koostamise teenust. Ekspedeerimisirmad võivad osutada oma klientidele ka lisaväärtusteenuseid. Nii näiteks võidakse vahendada käibemaksu ja tolli- ning aktsiisimaksude tasumist, samuti teha ja esitada kliendi eest Intrastati statistilist aruandlust. Ekspedeerija võib tegutseda paljudes rollides olenevalt sellest, milliste teenuste osutamine on konkreetsel juhul kliendi ja ekspedeerija vahel kokku lepitud. Osu-
annaabi.ee 
