Kuna töötuskindlustust sel ajal ei olnud, andis iga uus töötu tarbimisele täiendava hoobi. Üha vähenev nõudlus viis hinnataseme ja palkade kiire languseni: kolme aasta jooksul langesid tarbijahinnad 30 protsenti, palgad isegi rohkem. See halvendas veelgi inimeste ja ettevõtete olukorda, sest nende võlakohustused jäid samaks, kuid tulud vähenesid. 1932. aastal presidendiks valitud Franklin D. Roosevelti new deal pani lõpuks aluse majanduse taastumisele ja optimism naasis ka aktsiaturule. Dow tõusis aastail 1933–1937 üle 60 protsendi ja suur majanduskriis oligi ajalugu. Hoolimata möödunud aastakümnetest on mitmed selle kriisi õppetunnid endiselt aktuaalsed. Tänapäeval mõistetakse, et deflatsioonispiraal on ummiktee, millest majandus iseseisvalt välja ei rabele. Lisaks saadakse aru, et pangad, mis on rahandussüsteemi toimimise seisukohalt olulised, tuleb päästa.
müüa. Futuur aga kohustab sind tulevikus väärtpaberit eelnevalt kokkulepitud hinnaga ostma või müüma.(Minuraha s.v Tuletisväärtpaberid) Aktsia. See on väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aksionäri õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Aktsiad on kahte liiki: lihtaktsiad ja eelisaktsiad.Aktsiatesse soovitatakse investeerida inimesel, kes saab paigutada sinna suurema summa raha, millelt oodatakse maksimaalset tulu pikema aja jooksul. Aktsiaturule on riskantne investeerida, on võimalik teenida suuri summasid, aga on võimalik kaotada osa rahast või koguni kogu raha. Aktsiasse investeerimine sõltub suuresti nii müümise kui ka ostmise õigest ajastusest. Pead pidevalt jälgima aktsiahindade muutusi börsil, et oleks võimalik teha kiirelt õigeid otsuseid. Likviidsuse mõttes sarnanevad aktsiad võlakirjadega. Mõned neist on väga likviidsed teised aga üldse mitte
2002. aasta tasemele. Majanduse aktiivsuse tipp aastal oli aastal 2007 ja sellel hetkel oli tehingute hinnaindeks kõrgeimal tasemel 6700 . Kui vaadata aktsiaturu koguväärtust, mis oli aastal 2002 umbes 700 000 miljonit, siis on see kasvanud aastaks 2015 üle 1 700 000 miljoni. Nagu ka hinnaindeks muutus tugevalt eelmise kriisi ajal, siis ka aktsiaturu koguväärtus langes perioodil 2008-2009 ligi 900 000 miljoni peale. Perioodil 2002 – 2015 on aktsiaturule lisandunud umbes 500 ettevõtet. 2207 ettevõtet on 2015. aasta augusti seisuga Austraalia aktsiaturu (ASX) nimekirjas. 11 7. Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik). Austraalia keskpank on Reserve Bank of Australia. Selle peamine eesmärk on paika panna rahapoliitiline suund. Selle üks eesmärkidest on saavutada madal ja stabiilne inflatsioonitase. Austraalias praegune baasintressimäär on 2%
on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) See oli lühike sissejuhatus tootluse olemusest, selle kasutamisest investeeringute tulususe määramisel ning võimalusi kuidas on võimalik tootlust optimeerida nii, et see oleks investorile võimalikult tulutoov ning väikese riskiga. 3. RISKI MÕÕTMINE Investorile ei ole aktsiaturule pürgimisel tavaliselt selget ettekujutust, kui suure riski ta võib võtta, kuidas riski hajutata ning milliste objektide väärtuste kasv on üksteisega tihedalt seotud. Pole sugugi võimatu, et me ei saa investeeritud kapitali kunagi tagasi või saame ainult osaliselt, mille puhul investeeringu tootlus jääb oodatust väiksemaks. Oodatav tootlus ja risk investeerimistutul on teineteisega seotud. Kõrge tulususega kaasneb suur risk ja ebakindlus
lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis kasutatakse valemit: , kus kogu perioodi holding period rate of return holding period rate of return perioodil i perioodide arv 3 RISK Investorile ei ole aktsiaturule pürgimisel tavaliselt selget ettekujutust, kui suure riski ta võib võtta, kuidas riski hajutata ning milliste objektide väärtuste kasv on üksteisega tihedalt seotud. Pole sugugi võimatu, et me ei saa investeeritud kapitali kunagi tagasi või saame ainult osaliselt, mille puhul investeeringu tootlus jääb oodatust väiksemaks. Oodatav tootlus ja risk investeerimistutul on teineteisega seotud. Kõrge tulususega kaasneb suur risk
Ehk siis 2 aastaga üle 9 44%. 1929. aasta märtsis hakkas aktsiate kurss langema ning kahandas tagatistega finantseeritavaid tagatissummasid, mis tähendas, et võlgu ostjatelt hakati nõudma suuremat tagatist. Inimeste, kes ei suutunud maksta rohkem tagatist, aktsiad müüdi maha. See kujunes paljudele isiklikuks katastroofiks, kuid aktsiaturule oli see puhttehniline küsimus. 1929. aasta suvel tõusid aktsiahinnad kõrgusele, millest keegi polnud julgenud isegi unistada. Mai lõpust augusti lõpuni tõusis aktsiate väärtus veel saja punkti võrra. 3. septembril 1929 saavutasid aktsiahinnad haripunkti. (Ilves 1999:346-348) Haripunktiks oli 381.17 punkti (vt lisa 1). Peale seda langes kuu aja jooksul Dow Jones (indeks, mis näitab kuidas läheb Ameerika aktsiaturul) 17% võrra. Ühe nädalaga pool 17% langusest taastus. (Wall Street .
on ka 35 eurot? Kasutage optsioonide pariteetsustingimust. Lahendus: Rakendame optsiooni pariteedi tingimust, st S + P = EX/(1+r)^t + C (ehk aktsia ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost) Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 35/1.1 = 3.28 eurot Seega ostuoptsiooni hind peab pariteedile tuginedes olema 3.28 eurot 4. Ülesanne (optsioonistrateegiad) Oletame, et soovite investorina panustada aktsiaturule, kasutades indeksoptsioone. Teie nägemus on selline, et kui avalikustatakse möödunud kuu tööturunäitajad, siis aktsiaturud võivad kas märkimisväärselt tõusta või langeda, kuid turg alahindab seda võimalikku volatiilsust. Küsimus: pakkuge välja lihtne optsioonistrateegia, mis võiks sobida sellise nägemuse puhul. Tehke ka vastav joonis. Lisaküsimus: Milline võiks olla vastupidine optsioonistrateegia. ,,On hapukurgihooaeg ning aktsiaturu kohta ei