ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus?
· Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED
· Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:)) ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID JA NENDE KEEMILISED OMADUSED
mitu sidet, kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. 22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra. Koordinatiivse doonor-aktseptorsideme ehk koordinatiivse sideme puhul annab ühise elektronpaari elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant
Seda protsessi saab kiirendada temperatuuri tõstmisega. Üle keemistemperatuuri ei saa aga lahuse temperatuuri tõsta. Teine ja neljas etapp toimuvad sekundite jooksul. Neljas etapp, värvaine sidumine kiu struktuuri külge on tavaliselt tavaline keemiline reaktsioon. Kuidas see sidumine toimub??? Kõige parem on kui tekivad kiu ja värvaine molekulide vahel tavalised kovalentsed sidemed. Need on tugevad sidemed ja tavaliselt pestes maha ei tule. (Selgitada kovalentse sideme olemust ja doonor-aktseptorsideme olemust). Siin võetakse kasutusele mitmesuguseid metallide ühendeid. Metalli katioon seob ennast tugevasti nii kiu funktsio- naalsete rühmadega kui ka värvainega ja värvaine jääb tugevasti kiu külge. Seda võtet kasutatakse sageli ja nimetatakse seda PEITSIMISEKS. Kolmas suhteliselt tugeva sidumise võimalus on ioonstete sidemete teke. See saab toimuda siis, kui nii värvaine kui ka kiu struktuuris on dissotsieeruvaid või laetud rühmi