Pooljuhtide, nt Si, Ge, elektrijuhtivust tõstavad lisandid elektrone loovutavad doonorid, elektrone haaravad ning valentstsooni auke jätvad aktseptorid. Doonorlisandiga pooljuhid on npooljuhid, aktseptorlisandiga pooljuht aga ppooljuht ( joonis), (joonis n ja ppooljuhi võrepilt (A) ja tsooniskeem (B). Üksikute lisandiaatomite tasemed ei teisene tsoonideks. +4 põhiaine (Si, Ge) 4 valentselektronidega aatomid; +5 doonorlisandi (Sb, Bi) 5valentsed aatomid; +3 aktseptorlisandi (Al, B, In, Ga) 3valentsed aatomid), ( joonis omajuhtivusega pooljuhis (n&p) kannavad voolu nii elektronid kui ka augud, npooljuhis peamiselt e, ppooljuhis peamiselt augud, I leppeline voolusuund) DIOOD Siirdekiht p ja npooljuhi vahel, pnsiire juhib elektrivoolu ainult suunas ppoolmelt npoolmele; seetõttu toimub vahelduvvooluringi lülitatud pnsiire (diood) alandina ( joonis pooljuhtdiood juhib
elektronide siirdumine valise mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valentstsoonis.Aukjuhtivus-On aukude siirdumine valise elektrivälja mõjul ühelt alatasemelt teisele pooljuhi valents tsoonis.Doonornivoo-on keelutsoonis,juhtivustsooni läheduses paiknev energiatase,mille täidavad doonorlisandi elektronid.Aktseptornivoo-On keelutsoonis ,valents tsooni läheduses paiknev energiatase,millele võivad siirduda aktseptorlisandi elektronid valentstsoonist.Pn-siire On kahe juhtivustüübiga pooljuhivahel tekkiv tõkkekiht .
elektroni. 8.Ioonside,keemiline side. Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik. 10.Miks metallid on head elektrijuhid-metalli korral on pooltäidetud juhtivus ja valentsoon, on piisavalt elektrone ja alamtasemeid, mille arvel energia saab kasvada. 11.Mida kujutab endast keelutsoon? 12.Selgita doonor ja aktseptorlisandi olemust. 13.Iseloomusta dielektrikuid. on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikusdielektrilise polarisatsiooni. Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus. Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku. 14. Elementide keemilised ja füüsikalised omadused on määratud elektronide arvuga väliskihil
perioodis. Järjenumber on 49, aatommass 114,82. Indiumis on 49 prootonit ja elektroni ning 66 neutronit. Indium on hõbevalge kergsulav pehme metall, st° 156,78 °C, kt° 2024 °C, tihedus 7,31 Mg/m3 . Keemilistelt omadustelt sarnaneb indium alumiiniumiga. Oksüdatsiooniaste ühendeis enamasti III, harvemini I või II. Looduses leidub indiumi hajusalt. Peamiselt lisandina tsingimaakides. Teda tarvitatakse aktseptorlisandi ja joodisena pooljuhtide tehnikas ning hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. 1863. a. püüdis Freibergi Mäeakadeemia inspektor Ferdinand Reich avastada Saksamaa metallimaakidest talliumi, Et Reich oli värvipime, siis tegi spektraalanalüüsi tema assistent Hieronymos Theodor Richter, kes pidi otsima maakidest TI rohelise spektrijooni. Ootamatult avastas ta tsingimaagis siniseid spektrijooni, mille värvus sarnanes Indiast pärineva sisise
kontsentratsioon, ja = n = e * n *n e *Nd *n Aktseptoriga legeeritud (p-tüüpi) pooljuhis p Nan , kus Na on aktseptorite kontsentratsioon ja = p = e * p *p e *Na *p 2.2 p-n siire P-n siire on pooljuhis p-juhtivusega ja n-juhtivusega ala vaheline piir (alad on tekitatud erineva legeerimisega). Siirdealal tekib ruumilaeng, mis tekitab sisemise elektrivälja. Vaatleme seda joonise 2.14 näitel. Eraldi võttes (a) on p-tüüpi pooljuhis negatiivselt laetud aktseptorlisandi ioonid ja vabad augud, n-tüüpi pooljuhis aga positiivselt laetud doonorlisandi ioonid ja vabad elektronid. Kui need alad on kontaktis, hakkab toimuma elektronide difusioon n-alalt p-alale, kus nende kontsentratsioon on tunduvalt väiksem, ja vastupidi, aukude difusioon p-alalt n-alale. Difundeeruvad elektronid ja augud rekombineeruvad (kaovad) ning siirdeala lähedusse jäävad kompenseerimata laenguga lisandite ioonid, mis tekitavadki ruumilaengu ja sisemise elektrivälja siirdealal ES
korda, dielektrikute korral aga üle 109 korra vähem. 5.8.1. Pooljuhtelektroonika Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimetatakse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus-laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekom- bineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni loovutanud) doonorlisandi ioonidest ning negatiivsetest aktseptorlisandi ioonidest on moodustunud tõkkekiht, mille elektriväli on suunatud n-osast p-osasse ning surub nõnda enamus-laengukandjaid oma piirkonda tagasi. Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n- osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus- laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel (plussklemmi ühendamisel n-osaga ning miinusklemmi
Ergastusel elektron valentstsoonist (naaberaatomilt) läheb sinna lisandelektronnivoole (joon. 7.26). Tulemusena tekib üks vaba laengukandja valentstsoonis - auk. Samaaegselt vaba elektroni teket juhtivustsoonis ei toimu, sest ergastus toimub valentstsooni ja üksiku nivoo vahel. Sellist tüüpi lisandit nimetatakse aktseptorlisandiks, sest ta võtab (accept - vastu võtma) elektrone valentstsoonist jättes järele augu. Energianivoo keelatud tsoonis kannab aktseptornivoo nime. Aktseptorlisandi puhul p >> n ja materjali nimetatakse p-tüüpi pooljuhiks. p-tüüpi pooljuhis on augud põhimisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. Elektrijuhtivus avaldub kujul = p / e / µ p (joon. 7.12) p -tüüpi pooljuhis asub Fermi nivoo keelutsoonis aktseptornivoo lähedal ja tema asend sõltub temperatuurist ja lisandi kontsentratsioonist. Lisandpooljuhtide valmistamiseks kasutatakse ülipuhtaid lähtematerjale (lisandi lähtekontsentratsionid 107 at %)
Tervikliku pooljuhitüki sellist piirkonda, kus üks juhtivuse tüüp asendub teisega, nimeta- takse p-n-siirdeks. Siirde alas on juhtivuse tüüpi määravad laengukandjad ehk enamus- laengukandjad (n-osa elektronid ja p-osa augud) omavahel rekombineerunud (elektronid on augud ära täitnud). Allesjäänud positiivsetest (elektroni loovutanud) 46 doonorlisandi ioonidest ning negatiivsetest aktseptorlisandi ioonidest on moodustunud tõkkekiht, mille elektriväli on suunatud n-osast p-osasse ning surub nõnda enamus- laengukandjaid oma piirkonda tagasi. Siirde päripingestamisel ühendatakse välise vooluallika plussklemm pooljuhitüki p-osaga ning miinusklemm n-osaga. Sel juhul nõrgendab välise allika elektriväli tõkkekihi välja, enamus-laengukandjad tungivad siirdesse ja siire hakkab juhtima elektrivoolu (siire avaneb). Vastupingestamisel
annaabi.ee 
