Omapooljuhis sõltub nivoode elektronidega täitumise tõenäosus eksponentsiaalselt pooljuhi keelutsooni laiusest E ja temperatuurist T, seega avaldub n võrrandiga ni = 2Nc e - E/2kT kus: Nc nivoode tihedus (arv ruumalaühiku kohta) juhtivustsoonis; 2 igal nivool võib olla kaks elektroni (vastupidise spinniga) Doonorlisandiga legeeritud (n-tüüpi) pooljuhis toatemperatuuril n Ndp , kus Nd on doonorite kontsentratsioon, ja = n = e * n *n e *Nd *n Aktseptoriga legeeritud (p-tüüpi) pooljuhis p Nan , kus Na on aktseptorite kontsentratsioon ja = p = e * p *p e *Na *p 2.2 p-n siire P-n siire on pooljuhis p-juhtivusega ja n-juhtivusega ala vaheline piir (alad on tekitatud erineva legeerimisega). Siirdealal tekib ruumilaeng, mis tekitab sisemise elektrivälja. Vaatleme seda joonise 2.14 näitel. Eraldi võttes (a) on p-tüüpi pooljuhis negatiivselt laetud aktseptorlisandi ioonid ja vabad augud, n-tüüpi
5.)Fotosüsteemi ehitus, mis toimub fotosüsteemis, kus paikneb. Milline protsess toimub fotosüsteemi tsentris? Valgusenergia neeldumine ja selle muutmine keemiliseks energiaks Toimub pigment-valk kompleksides, mida nimetatakse fotosüsteemideks ja mis paiknevad tülakoidide membraanides. Iga fotosüsteem koosneb kahest osast antennist (valkudega seotud valgust neelavad pigmendid) ja reaktsioonitsentrumist (valkude kompleks + 2 klorofüll a molekuli+seos elektroni doonori ja aktseptoriga). Antenn sisaldab ühe või mitu valgust koguvat kompleksi (ingl light harvesting complex, LHC) mille pigmendi molekulid absorbeerivad valguskvante. Valgusenergia (mitte elektronid!) liigub antennist reaktsioonitsentrumis paiknevatele klorofüll a molekulidele, millede vahendusel toimub 19 valgusenergia konverteerimine keemiliseks energiaks. Antennide koostisesse lisaks klorofüll a