sõiduki sellele alale parkis, siis oli ta tingimustega nõus ning tegi omapoolse pakkumuse sõlmida leping. Kostja parkimine hageja kinnistule oli nõusolekuks sõlmida leping ja kuna hageja oli kehtestanud tingimused tema kinnistule parkimiseks ning võimaldas kõigil seal parkida, siis väljendas ta sellega nõusolekut sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. Jah, hageja on selgelt väljendanud huvi teha leping, kuna parklasse sissesõidu juures on teade, et parkimine on tasuline. Hageja aktseptiks on tegevusetus, milleks ongi parkimise võimaldamine antud kinnistul. Samas on lepingupoolte vahel olemas kokkulepe, kuna parkimistingimused olid määratud. Parkides antud alale, nõustus Kostja antud tingimustega
vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. 4. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. 5. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 1000 krooni parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega?
kätte saab. Oferti saab tühistada oferendi teatega, tingimusel, et adressaat saab teate kätte enne või vähemalt ofertiga samal ajal. Nii saab tühistada ka tagasivõtmatut ofertit. Nõuded aktseptile Aktsept on oferti adressaadi avaldus või muu tegevus, mis väljendab nõusolekut. Selle muu tegevuse all mõistetakse näiteks kauba saatmist, arve tasumist, mis toimus oferti jõul või pooltevahelise varasema praktika alusel. Tellimiskiri loetakse aktseptiks. Aktsept ei ole aktseptandi vaikimine Seega: aktsept jõustub sel hetkel, kui oferent on adressaadilt nõusoleku kätte saanud. Sel pole jõudu, kui oferent ei saa aktsepti määratud tähtajaks kätte. Oferti esitamine Kuigi selleks, et müügileping oferti ja aktsepti vormis oleks juriidiliselt sõlmitud, piisab, kui ära näidata oferti saaja(d), kaup ning selle kogus ja hind või nende määramise
- Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu - Kas kohustust on rikutud? 2. Kaasus „Europark“ Europark osutab kinnisasjal parkimisteenust. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ants parkis tööandjale kuuluva sõiduki nende parklasse, kuid ei tasunud parkimise eest. Parklasse paigaldatud infotahvli kohaselt loetakse parkimistingimuste avaldamist oferdiks ja auto parkimist aktseptiks. Parkimistingimuste järgi on leppetrahv parkimise eest tasumata jätmise korral 30 eurot. Europark võib parkija sõiduki teisaldada ja nõuda teisaldamisega seotud kulude hüvitamist sõiduki kasutajalt. Tingimuste kohaselt eeldatakse, et lepingu pooleks on sõiduki kasutaja. Konspekt nr 51!!!!! Ülesanne: 1) hinnake, kas Antsu ja Europark vahel oli leping sõlmitud 2) millistel juhtudel võib oferdi adressaadi vaikimist lugeda aktseptiks? 3
lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? VASTUS: Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi? Põhjenda. VASTUS: Poolte vahel pole praktikat, millest võiks lugeda välja, et nad on sõlminud lepingu. Esimest korda parkis. Tavapäratu olukord. Kui lugeda poolte vahel leping sõlmituks ja 100 EUROT parkimiskorra eest lepingutingimuseks, kas sellisel juhul on tegemist ebamõistliku tüüptingimusega?
2. Mis hetkest alates on leping poolte vahel sõlmitud ning kas ühepoolse tahteavalduse kaudu on võimalik astuda võlasuhtesse? Palun põhjendage! Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra. VÕS § 9 lg 2
ja käendaja. Ka faktooring on mitmepoolne leping. Kui leping on sõlmitud täitmise kohustusega kolmandale isikule, on õigus lepingu täitmist nõuda ka temalt Et lepingut sõlmida, on vaja kahte tahteavaldust, see tähendab, et on tarvis ühe poole ettepanekut teisele sõlmida leping ning teise poole nõusolekut ettepanekuga. Eraldi võib välja tuua testamendi, mida käsitletakse kui ühepoolse tahteavaldusega lepingut. Ettepaneku tegijat nimetatakse oferdiks ja ettepanekuga nõusolijat aktseptiks. Ofert võib väljenduda nii suulises kui kirjalikus ettepanekus, samuti käitumises. Lepingu sõlmimise momendiks loetakse oferdi aktseptimise momenti. Teistel juhtudel on selleks aga hetk, kui kokkuleppe saavutamine poolte vahel on piisavalt selge. Ettepanek lepingu sõlmimiseks on pakkujale (oferdile) siduv, kui see on tehtud konkreetsele isikule ja sisaldab lepingu eset ning määrab hinna või selle kujundamise korra.
Tuleb eeldada, et igasugune tegevus, mis ei lange kokku oferdi tahtega, välistab ka lepingu sõlmituks lugemise. AKTSEPT nõustumus ehk aktsept on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Aktseptitakse reeglina otsese tahteavaldusega kas suuliselt või kirjalikult. Majandus või kutsetegevuses võidakse lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmiseks teha ka vastav tegu. Vaikimine või tegevusetus loetakse aktseptiks vaid siis kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest, samuti poolte vahelisest praktikast või nende tegevus ja kutsealal kehtivatest tavadest. Selleks, et leping sõlmituks lugeda peab aktsept oma sisult vastama oferdile s.t aktsept ei tohi sisaldada olulisi muudatusi võrreldes oferdis näidatud tingimustega. Olulisteks muudatusteks loetakse oferdis esitatust erinevat hinda, maksmise viisi, kauba kogust, kvaliteeti, täitmise kohta
on selgelt ära saadetud õigeaegselt, loetakse aktsept hilinenuks ainult siis, kui oferent sellest aktseptijale teatab. Kui ta seda teeb, loetakse endine aktsept uueks oferdiks ja esialgne ofert lõppenuks. Täienduste ja muudatustega aktsept Kui aktsept sisaldab olulisi muudatusi võrreldes oferdiga, siis loetakse seda vastuoferdiks. Sellega lõpeb eelnev ofert ning oferent saab ise aktseptijaks. Väiksemad täiendused jätavad aktsepti ikka aktseptiks, kui ofertija nendele vastu ei vaidle. Nii ofertija kui aktseptija võivad oma tahteavaldusetesse sisse märkida ka selle, et väiksemategi muudatuste korral nende tahteavaldus ei ole siduv. Oht võib tulla selle § puhul sellest, et üks pool peab muudatusi olulisteks, teine pool ebaolulisteks. Lepingu sõlmimise aeg Leping loetakse sõlmituks ajast, mil oferdi tegija sai aktsepti kätte (VÕS §9 lg2). Aktsept on kätte
sisuliselt ebaolulisi muudatusi sisaldav aktsept ei ole vastuofert, kui oferent nendele viivitamatult vastu ei vaidle. Iga muudatust tuleb kaaluda vastavalt tehingu sisule, kas see on oluline või mitte. Hilinenud aktsept: Ofert lõpeb ja lepingulist suhet poolte vahel ei teki. Hilinemisega ärasaadetud aktsept, mis jõuab ka adressaadini hilinemisega, ei oma aktsepti tähendust, küll aga võib oferent selle lugeda õigeaegselt kättesaadud aktseptiks teatades sellest kohe teisele poolele. Kui seda ei tehta, on tegemist uue oferdiga. Õigeaegselt ärasaadetud aga hilinemisega kättesaadud aktsept on sama mis õigeaegselt kättesaadud aktsept. Kui aga oferent kohe teatab hilinemisest teisele poolele, loetakse hilinienud aktsept uueks oferdiks. Tehingu vorm Vormivabadus: Tehingu võib teha ükskõik millises vormis, tehingu pooled võivad alati kokku leppida tehingu tegemises seaduses sätestatust rangemas vormis.
Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja väljendas oma nõusolekut sõlmida leping otsese tahteavalduse või mingi teoga. Seega ei ole asjas kindlaks tehtud VÕS § 20 lg 1 kohaldamise eeldus.Ringkonnakohus luges lepingu sõlmimiseks vajalikuks hageja aktseptiks tegevusetuse (parkimise võimaldamine). Samas ei nähtu aga ringkonnakohtu otsusest VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks seaduse, lepingupoolte kokkuleppe, pooltevahelise praktika või nende tegevus- või kutsealal kehtivate tavade järgi. 3-2-1-101-11 p 12(vaikimine majandus-kutsetegevuses)
1 sätestatud hea usu põhimõtet. Lepingulistele tahteavaldustele kohaldatakse TsÜS-s sätestatut osas, mis on VÕS-s reguleerimata. Pakkumus (ofert) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmist nimetatakse nõustumuseks ehk aktseptiks ja vastuvõtjat aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
1 sätestatud hea usu põhimõtet. Lepingulistele tahteavaldustele kohaldatakse TsÜS-s sätestatut osas, mis on VÕS-s reguleerimata. Pakkumus (ofert) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Lepingu sõlmimise ettepaneku vastuvõtmist nimetatakse nõustumuseks ehk aktseptiks ja vastuvõtjat aktseptandiks. Pakkumus ei ole lepingu sõlmimise ettepanek, milles ettepaneku tegija on otse väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus.
oferendil jällegi mõelda, et kas sõlmida leping ja ise aktsept saata. 7.4.3 Täienduste ja muudatustega aktsept Kui tuleb aktsept, siis leping loetakse sõlmituks oferdis sätestatud tingimustel. Võib aga tekkida juhus, kus ollakse nõus oferdiga, kui teatud tingimustel. Muudatustega aktsepti saab käsitleda ka uue oferdina ja oferent omakorda muutub aktseptandiks. Siin on üks erand juhul kui muudatused ei ole olulised, siis nende ebaoluliste muudatustega aktsepti loetakse siiski aktseptiks ja leping sõlmituks, kui oferent ei teata viivitamatult, et ta ei nõustu aktseptiga. Õppematerjal: VÕS § 8,9, 16-22 VÕSi õpik lk 93-109, va alapunkt 6.6 Köhleri õpik lk 131- 148 8. TEHINGU KEHTETUS TsÜSi jaoks keskse tähendusega küsimus on see, kas tehing on kehtiv või kehtetu. Tehingute kehtetuse küsimus on tsentraalne küsimus. 8.1 Tehingu kehtetuse põhjused Tehingud võivad olla kehtetud:
Aktsepte saab 3 viisil teha: 1) Otsene 2) Kaudne e konkludentne ehk tegevuse kaudu väljendub nõusolek. Kui aktsept väljendus tegevuse kaudu, siis peetakse ofert vastuvõetaks ja leping sõlmituks, kui ofetant sellest tegevusest etada saab. Võs pg 9 lg 2 Kui aktseptant tegutsema hakkab, siis saab konkludentse väljendusega lepingu sõlmituks pidada. 3) Tegevusetus e vaikimine. Reeglina ei ole aktsept. Vaikimist loetakse aktseptiks ainult siis, kui see tuleneb seadusest, tavast või pooltevahelisest kokkuleppest. Seaduses antakse vaikimisele aktsepti tähendus nt Võs 20 lg 3. 7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, ilma mingite muudatustega. Aktseptiga ei anta täiendavat sisu sellele lepingule. Aga kui aktseptant tahab lepingut sõlmida, aga talle need tingimused päris ei sobi, siis võib ta lepingutingimusi muuta aga siis on see UUS OFERT.
1) Otsene 2) Kaudne e konkludentne ehk tegevuse kaudu väljendub nõusolek. Kui aktsept väljendus tegevuse kaudu, siis peetakse ofert vastuvõetaks ja leping sõlmituks, kui ofetant sellest tegevusest etada saab. Võs pg 9 lg 2 Kui aktseptant tegutsema hakkab, siis saab konkludentse väljendusega lepingu sõlmituks pidada. 3) Tegevusetus e vaikimine. Reeglina ei ole aktsept. Vaikimist loetakse aktseptiks ainult siis, kui see tuleneb seadusest, tavast või pooltevahelisest kokkuleppest. Seaduses antakse vaikimisele aktsepti tähendus nt Võs 20 lg 3. 7.3.2 Täienduste ja muudatustega aktsept Aktsept on nõusolek lepingu sõlmimiseks, ilma mingite muudatustega. Aktseptiga ei anta täiendavat sisu sellele lepingule. Aga kui aktseptant tahab lepingut sõlmida, aga talle need tingimused päris ei sobi, siis
annaabi.ee 
