Ostu/müügi lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis" Rahvusvahelises praktikas on väga levinud müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud
leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=961235&searchCurrent]. 6. Mis on ofert ja aktsept? Sageli sõlmitakse müügileping offerti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele -aktseptandile- pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt: "Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord".
kaudu. Leping on sõlmitud selleks ajaks, kui oferent sellest teada saab. Siit tuleneb ka erand, kui nendevahelisest praktikast tuleneb, et leping loetakse sõlmituks teo tegemise alustamisest. 3) Vaikimine või tegevusetus võib olla aktsept, kui sellele on antud seaduses või tava kaudu tähendus ( VÕS § 20 lg 3). Leping loetakse sõlmituks, kui teatud aja jooksul ei tule aktseptandilt eitavat vastust. 7.4.2 Hilinenud aktsept Kui oferent andis tähtaja, nt 2 nädalat, et teatada oma nõusolekust ning see aeg möödub, kuid 3ndal nädalal tuleb aktsept. Sellistel juhtudel on tegemist hilinenud aktseptiga. Tuleb vaadata, kas aktspt on hilinenult välja saadetud või on välja saadetud õigeaegselt, kuid teatud põhjustel on see hilinenud ( VÕS §22). Kui aktsept on hilinenult välja saadetud, siis tuleb aktsepti käsitleda kui uut oferti
annaabi.ee 
