isiksuse häire (tunde- ja tahteeluhäire, täiskasvanu). Isiksuse häire: psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides; omaduste püsimine kogu elu vältel; kohanematus ühiskonnas. 2. Isiksuse aktsentuatsioon Isiksuse häire ilmingud kaovad/nõrgenevad tunduvalt negatiivsete faktorite kaudmisel või uute positiivsete faktorite ilmnemisel. Aktsentuant (aktsentueeritus) - isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normi piiridesse. Käitumisprobleemide erinevad liigid: Tänapäeva probleemse käitumisega õpilasi iseloomustavad jooned ja tunnused (Kõiv, 1998) · distsiplineerimisprobleemid · närvilisus · kaklemine · rahutus · valetamine · popitegemine · suitsetamine · laiskus · hulkumine · varastamine · vasturääkimine
Samuti võivad esineda noorukieale tüüpilised ülekompensatsioonid ja nendega seotud ebaõnnestumised, mis suurendavad kõhklevust veelgi.Seksuaalne areng edestab sageli füüsilist, mistõttu võib esineda intensiivne onaneerimine, mis omakorda saab uute enesesüüdistuste ja sümboolsete keeldude aluseks. Noorukitele iseloomulikke käitumishäireid (delinkventsus) esineb psühhasteenilistel noortel harva. Niisugust tüüpi aktsentueeritus tekib kasvatamisel kõrgenenud vastutuse tingimustes. Selleks võib olla kohustus hoolitseda nooremate eest, kui see toimub rasketes olmetingimustes. Samuti soodustab psühhasteeniliste joonte teket liigne nõudlikkus lapse edukuse suhtes (näiteks kool, sport, muusika), mis võib lapsel esile kutsuda pideva hirmu seda kõike mitte suuta. Asteno-neurootiline tüüp Asteno-neurootilise tüübi põhilised tunnused on kõrgenenud ärrituvus, kerge väsimine ja hüpohondrilised tendentsid
Tegemist on iseloomu ja temperamendi joontega, millel on suund areneda patoloogiliseks ja mis väljenduvad teatud situatsioonides. Inimene ei suuda enam ennast valitseda. Aktsentueeritud isikuga seoses räägitakse ka aktsentueeritud iseloomust. Leonhardi kolleeg oli Peterburi psühholoog Aleksandr Litsko, kes lõi aktsentueeritud iseloomu mõiste kõrvalekalded eriti just tunde ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Litsko rõhutas, et iseloomu aktsentueeritus ei saa olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, vaid see jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueeritud iseloomu juures on täheldatav iseloomu üksikute joonte ülemääraväljendumist, mistõttu isikul esineb valikuline haavatavus mõnede psühhogeensete mõjude suhtes, samal ajal kui mõnede tegurite suhtes on isiku psüühika vastupanu hea või võimendunud. Leonhard tuvastas, et kriminaalsusele kalduvad rõõmsameelsed inimesed enam, kui kurvameelsed, andekad enam kui targad.
Noorukid on mures tuleviku pärast. Kaitseks ootamatuste eest tekib kombetalitussüsteem või täpsus, mis rajaneb arvamuse, et kui kõike ette näha, ei saa midagi halba juhtuda. Otsustusprotsess on raske, kuid täide viiakse kiiresti. Füüsiline areng jätab soovida, kuid sageli on hästi arenenud jalad. Seksuaalne areng edestab füüsilist, võib esineda intensiivne onanism, mis on sageli uute enesesüüdistuste ja sümboolsete keeldude aluseks. Kuritegelikkus ja alkoholism pole omased. Aktsentueeritus tekib olukordades, kus on vaja hoolitseda. Samuti soodustab seda liigne nõudlikkus edukuse suhtes. · Hüpertüümne Lapsena püsimatu, distsiplineerimatu, lärmakas, kamandav. Noorukina rõõmsad, ei talu piiri lubatu ja keelatu vahel, üksindust, liidrivaistuga, riskialtid. Joovad tihti. Tihti jätavad töö lõpetamata. Optimistid, kuid adekvaatse enesehinnanguga. Seksuaaltung avaldub varakult. Väldivad täiskasvanute eestkostet tülid
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
annaabi.ee 
