multiplikaatori kaudu, vaid ka muutused SKP-s võivad põhjustada muutusi investeeringutes investeeringutes. Aktseleraatorid jagunevad: 1. Paindlik aktseleraator 2. Jäik aktseleraator, mille puhul eeldatakse, et soovitava põhivahendite mahuh jja toodangu d mahuh suheh e. ffondimahukus di h k on ki d l suurus . kindel Jäiga aktseleraatori puhul leitakse investeeringute kasv: It = Qt Qt-1 = Q , (4) kus It - puhasinvesteeringud; Qt ja Qt-1 vastavalt toodangu maht antud ja eelmisel perioodil; gamma) põhivara maht / toodangu mahuga (fondimahukus). 39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldus aktseleraatoritest 1. Jooksvad turusignaalid ei anna infot tingimuste kohta tulevikus. 2
D IT Kolledz 44. Nimeta kolm põhjust, miks on suhteliselt raske ette näha fiskaalpoliitika mõju suurust majanduses: Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude vähendamise (soodustuste suurendamise) mõju on raske hinnata, e. probleem on selles, kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnasokid. 45. Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid erinevate viitaegadega. Tekkinud probleemid: a) aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni; b) pikaik perioodi i di tarbimisfunktsioon t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest
kr. Seega kokku 0,2 milj. kr. Seega 10% rahvatulu kasvuga kaasnes investeerimisnõudluse kahekordistumine. Seda nimetatakse investeerimisprotsessi aktseleraatoriprintsiibiks. Aktseleraatoriprintsiip eeldab, et suurenenud nõudluse juures lisatootmise võimalusi (reserve)ei ole, et masinaid on saada. Vastaval juhul aktseleraatori toime sumbub. Küll on aga vaja põhivara uuendamiseks ja kasumimäära tõlgendatakse siis kui rentaabluse kadu, mis õieks aset leidnud kui investeeringut poleks tehtud. Kui ehitusfirma aastane töömaht on 10 milj. kr ehitusremonttöid ja selle töö tegemiseks on tal masinaid ja seadmeid 1 milj. kr väärtuses. Eeldades, et masinate eluiga on 10 aastat, tuleb igal aastal investeerida masinapargi uuendamiseks 0,1 milj. kr. 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 14.1. Üldine
annaabi.ee 
