numbriga kuni terminalini 50. 4.5 Do not disturb Lukustasime klahvikombinatsiooni *27# abil terminalid numbritega 50 ja 71. 4.6 Helistamine abonendile, kes ei reageeri Katsetasime terminalidel 50 ja 71 ning analoogterminalil . 4.7 Hõivatud abonent Osutus, et terminalidel 50 ning 71 ei suutnud me kõne järjekorda seadmist hõivatud abonendil rakendada. Põhjuseks võis olla terminalidel vastava võimaluse puudumine või meie oskamatus seda aktiveerivat klahvikombinatsiooni leida. 4.8 Konverents-kõne Ühendasime üle laboratooriumi konverents-kõnele 8 abonenti, sh kõik töötavad digitaaltreminalid ning mõned analoogterminalid.
Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. Väikeaju funktsioonid. · On ühenduses kõigi teiste KNS piirkondadega ja võtab osa kõikide keeruliste liigutusaktide koordinatsioonist · Eemaldamisel: staatiliste ja staatilis-kineetiliste reflekside häired häiruvad tahtlikud liigutused
Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet Avaldab mõju skeletilihaste toonusele Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside moodustamisest. Väikeaju funktsioonid? Tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
naistel stimuleerivad sugulist aktiivsust avaldavad mõju süsivesikute ja valkude ainevahetusele · PROGESTEROON valmistab emaka limaskesta ette viljastatud munaraku vastuvõtuks soodustab loote arengut 21. Testosteroon on meessuguhormoon, mille ülesandeks organismis on: · Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel · Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile · Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 22. Ärritajad, ärritus, erutuvus. Ärritajad jagunevad: · Üldised - kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e
Liigne ala eemaldatakse RNA endonukleaasi poolt ja tekkinud 3'-OH rühmitusele lisatakse polü(A)- polümeraasi poolt polü(A) - saba 9. Iseloomusta üldiselt eukarüootset translatsiooni? Põhimõtteliselt on protsess sarnane pro- ja eukarüootidel, kuid eukarüootide translatsioonil osaleb rohkem valke. Üldiseloomustus: Vajab väga paljude valkude koostoimet, sh ka palju lahustuvaid valke. 3-5 liiki RNA molekule (mrna, trna, rrna). Osaleb vähemalt 20 aminohappeid aktiveerivat ensüümi. Osaleb 40-60 trna molekuli. 10. Iseloomusta valgusünteesi ribosoomitsüklit? I Initsiatsiooni astmed: ribosoomi subühikute assotsiatsioon, translatsiooni alguspunkti leidmine mRNA-l Kozaki, lugemisraami fikseerimine esimese peptiidsideme süntees. moodustub valgusünteesi initsiaatorgrupp: 40S rRNA subühik tunneb ära mRNA 5' cap otsa, sest sinna on seondunud spetsiifilised initsiaatorvalgud. seejärel liigub
2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele valima eesmärgi saavutamise vahendid (Bachmann, Maruste 2011: 38). Hollandi psühholoog F
poolel, ehkki tegelenud on sellega nii Aristoteles, da Vinci, Newton kui ka Goethe. Plaanipärane värvide terapeutiline kasutamine algas 19. sajandi lõpul. 6. Üks värviteooria liike põhineb kolmel põhivärvil - sinine, punane ja kollane. Need põhivärvid annavad spektreid, mis mõjudes inimesele nägemisretseptorite kaudu avaldavad kas rahustavat või aktiveerivat toimet. Ühes eksperimentaalses katses tõestati seaduspärasus, et inimese temperatuuritaju sõltub ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Värvid, olles igapäevase elu lahutamatud kaaslased, mõjutavad sageli inimese tujusid ja enesetunnet, tervist ja käitumist. Iga värv eraldi ja teistega kombineerituna kätkeb endas teatud ,,mõjusagedust".
Oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 19. INSULIIN REGULEERIB glükoosi regulatsiooni.. Tema puudusel tekib veresuhkru taseme tõus üle normväärtuse, tekib HÜPERGLÜKEEMIA. 20. MEESSUGUHORMOON; ÜL: E. TESTOSTEROON Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne, sellest alates intensiivistub.Pärast 40 eluaastat hakkab langema. ÜL:.Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile. Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 21. NAISSUGUJORMOONID, ÜL: E. FOLLIIKULHORMOONID ÖSTROON JA ÖSTRADIOOL Naise organismis arenevad sugurakud perioodiliselt korduva kuuajalise tsükli vältel (menstraaltsükkel) ÜL: ÖSTROGEENID : aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel; stimuleerivad sugulist aktiivsust;
· Staatilis-kineetilised refleksid (on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis) 33. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ta koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus: · KNS osade erutuvuse ja toonuse reguleerimine · Avaldab seljaajule nii pidurdavat kui ka aktiveerivat toimet · Avaldab mõju skeletilihaste toonusele · Koos keha närvikeskustega, koorealuste tuumadega ja limbilise süsteemiga võtab osa tingimatute käitumisreflekside (instiktiivsete reaktsioonide) moodustamisest. 34. Väikeaju funktsioonid? · Aitab säilitada tasakaalu · Kehaliigutuste koordineerimine/juhtimine 35. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib
ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt VIII Retikulaarformatsioon ja ajutüvi. Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju; 2) sild; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon. Omavahel ühendatud nagu võrk, mis kulgeb vajutüves. Terikulaarformatsioon võib omada nii aktiveerivat kui pidurdavat mõju teistela aju osadele, k.a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega. Une tekkes omistatakse suurt tähtsust just ülenevatele pidurdavatele närviimpulssidele. Ärkvelolles peaksid domineerima ülenevad aktiveerivad närviimpulsid. Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast
Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused pea pööramine ootamatu heliärrituse korral. Vaheaju siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus. Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund. 152. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha. Raamat 146 Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast
heliärrituse korral). Vaheaju talamus on kõikide tundlikkuse liikide (v.a haistmine) koorealune keskus. Otsaju tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust. 111. Võrkmoodustiste olemus: võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. 112. Otsaju osad, mõhnkeha: otsaju osad (joonis 18 lk 30): külgvagu, oimusagar, kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest
NS slaid 42; füsiol lk 249; anat lk 199 retikulaarformatsioon? Silva - Võrkmoodustis - NS slaid 43 ja 45 Keha erinevatest retseptoritest Ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kogu KNS talitlusele ja osaled une-ja ärkveloleku 54. mis on retikulaarformatsiooni ülesanneteks? NS slaid 43; anat lk 199 regulatsioonis 55. kus asub limbiline süsteem
-insuliin stimuleerib glükoosi transporti perifeersete kudede rakkudesse -Insuliin soodustab aminohapete siirdumist rakkudess, valgusünteesi maksas, K+ transporti läbi rakumembraani 13. Insuliin, reguleerib............glükoosi transporti rakkudesse......... Tema puudusel tekib suhkruhaigus e. diabeet. 14. Meessuguhormoon, tema ülesanded TESTOSTEROON: • Stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel • Avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile • Soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi - anaboolne funktsioon - produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel 15. Naissuguhormoonid, nende ülesanded ÖSTROGEENID: (toodetakse foliikulites) –aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel –stimuleerivad sugulist aktiivsust –avaldavad mõju rasvade (eelkõige kolesterooli), süsivesikute ja valkude ainevahetusele
paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 138.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *V-XII p eaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus. *Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. *Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , *Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. *Hammas-, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. *Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140
Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152
Vaheaju – emotsioonide kujundamine Keskused: -talamus- kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus (sisald u 40 tuuma) -hüpotalamus- vegetatiivsed keskused( reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet) 150. Võrkmoodustise olemus, tähtsus - eriline närvirakkude kogum - närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud, moodustavad võrgustiku - ül. avaldada aktiveerivat v pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele NT. suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund 151. Suuraju vaod ja sagarad, mõhnkeha Suuraju vaod: - külgvagu - tsentraalvagu - kiiru-kuklavagu Sagarad: - otsmiku - kiiru - oimu - kukla Mõhnkeha- suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel 152
dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Teadvus inimteadvus eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist (sh. ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 39 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja
dresseerimise teel. Ilma korduva kinnistamiseta kustub. Intellektuaalne käitumine kogemuste kombineerimine, sünteesimine ning kohandamine keskkonnatingimustele muutumisele. Oskus näha seoseid esemete vormide ning ruumiliste asendite vahel. Teadvus inimteadvus eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist (sh. ühe poolkera kõnefunktsiooni kujunemist), kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat, virgutavat mõju ajukoorele. 1. Võime eristada tegelikkuse olulisis tunnuseid. Inimene vabaneb printsiibi ,,siin ja nüüd" survest, tema vaimne tegevus omandab hetkel mõjuva keskkonna suhtes suhtelise iseseisvuse. 2. Eesmärgilisus. Planeerimine, iseenda ja teiste käitumise ettenägemine. Aja teadvustamine on inimeseks olemise võtmeküsimus. 3. Ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine.
Androgeenid soodustavad valkude sünteesi, puudumisel valkude süntees häirub. Östrogeen ja progesteroon soodustavad süsivesikute ja rasvade sünteesi, väga vähesel määral valke. 43. Sugunäärmete sisesekretoorne funktsioon. Sugunäärmed täidavad kahte funktsiooni: sugurakkude tootmine, suguhormoonide tootmine. 1. testosteroon meessuguhormoon: · stimuleerib suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste teket mehel · avaldab üldist aktiveerivat toimet kesknärvisüsteemile · soodustab koevalkude, eriti lihasvalkude sünteesi anaboolne funktsioon produktsioon suureneb jõuharjutuste sooritamise tagajärjel. 2. naissuguhormoonid moodustumine tsüklilise iseloomuga: · östrogeenid aktiveerivad suguorganite arengut ja sekundaarsete sootunnuste kujunemist naistel. Ovulatsiooni perioodile suureneb östrogeenide produktsioon, toimub töövõime langus · stimuleerivad sugulist aktiivsust
Nimetatud tsütokiinid toimivad ka B-rakke inhibeerivalt. TH2 sekreteerib B-rakkude aktiveerimiseks IL-4 ja IL-6 ning makrofaagide aktivatsiooni vältimiseks, TH1 aktiveerimiseks IL-10. 10. Tsütokiinide määramise põhilised in vitro meetodid. Tsütokiinide määramise põhilised in vitro meetodid, nende eelised ja puudused. CD4 T-rakkude funktsioon hõlmab reeglina antigeeni kandvate rakkude aktiveerimist, mitte aga tapmist. CD4 T-rakkude aktiveerivat toimet B-rakkudele ja makrofaagidele vahendavad enamasti mittespetsiifilised vahendajavalgud tsütokiinid, mida T-rakk vabastab vastusena antigeeni äratundmisele. Seega hinnatakse CD4 rakkude funktsioonivõimet reeglina sekreteeritud tsütokiinide hulga ja tüübi järgi. Tsütokiine saab määrata nende aktiivsuse järgi bioloogilistes rakukasvu analüüsides, kus nad toimivad kas kasvufaktorite või –inhibiitoritena.
kvaternaarstruktuuri tekke kaudu. Kvaternaarstruktuuri näeme siis, kui omavahel on assotsieerunud kaks või enam polüpeptiidi. Valgusüntees Valgusünteesiaparaat on väga kompleksne. Valgusünteesil osalevad molekulid moodustavad kuni 1/3 raku kuivmassist. Valgusüntees toimub ribosoomidel, mis koosnevad 3-5 erinevast rRNA molekulist ja üle 50 erinevast ribosoomivalgust. Lisaks osaleb translatsioonil 40-60 erinevat tRNA molekuli, vähemalt 20 erinevaid aminohappeid aktiveerivat ensüümi ja terve rida translatsioonifaktoreid, valke, mida on vaja translatsiooni initsiatsioonil, elongatsioonil ja terminatsioonil. Bakterirakus ei ole ribosoomidel kindlat asukohta, eukarüootses rakus paiknevad nad aga tsütoplasmas ja on enamasti endoplasmaatilise retiikulumi pinnal. mRNA molekuli nukleotiidne järjestus transleeritakse polüpeptiidi aminohappeliseks järjestuseks vastavalt geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit
kvaternaarstruktuuri tekke kaudu. Kvaternaarstruktuuri näeme siis, kui omavahel on assotsieerunud kaks või enam polüpeptiidi. Valgusüntees Valgusünteesiaparaat on väga kompleksne. Valgusünteesil osalevad molekulid moodustavad kuni 1/3 raku kuivmassist. Valgusüntees toimub ribosoomidel, mis koosnevad 3-5 erinevast rRNA molekulist ja üle 50 erinevast ribosoomivalgust. Lisaks osaleb translatsioonil 40-60 erinevat tRNA molekuli, vähemalt 20 erinevaid aminohappeid aktiveerivat ensüümi ja terve rida translatsioonifaktoreid, valke, mida on vaja translatsiooni initsiatsioonil, elongatsioonil ja terminatsioonil. Bakterirakus ei ole ribosoomidel kindlat asukohta, eukarüootses rakus paiknevad nad aga tsütoplasmas ja on enamasti endoplasmaatilise retiikulumi pinnal. mRNA molekuli nukleotiidne järjestus transleeritakse polüpeptiidi aminohappeliseks järjestuseks vastavalt geneetilisele koodile, mille alusel vastab igale aminohappele kas üks või mitu koodonit
annaabi.ee 
