ühiskondlik legitiimsus kui ka nendele sobivate lahenduste legitiimsus. Eelnimetatud põhjused võimaldavad selgitada, miks on vabatahtliku sektori ja riigi vahelised suhted komplekssed ja dünaamilised ning vajavad pidevalt ümbermõtestamist. AKTIIVNE ÜHISKOND TAANIS JA NORRAS Referaadis uurime ja vaatleme, kuidas muutused sotsiaalpoliitika programmilises struktuuris on seotud tööpuuduse probleemi aktuaalsusega, ning heita valgust aktiveerimispoliitika rakendamisele ja selle tulemustele kahes Põhjamaa sotsiaaldemokraatlikus heaoluriigis - Taanis ja Norras. Aktiveerimist on rakendatud neis riikides viimase 50 aasta jooksul ning rakendatud poliitika on olnud sarnase põhjenduse ja loogikaga. Taanis ja Norras on olnud erinevusi aktiveerimise võimalustes, eriti 1970. ja 1980. aastatel, mis on tingitud nende riikide tööpuuduse taseme ja struktuuri erinevustest. Artiklis arutletakse aktiveerimise mõiste tähenduse
investeeringud inimkapitali, A modern form of welfare that believes in empowerment, not dependency. Kohustused õiguste eest (Welfare to Work), Ettevõtlikkus (“managerial strategies to social problems”, J.Newman 2005; nt töötu hakkab ettevõtjaks) Briti uued leiborid (1997- 2010): Lähteprintsiip neoliberaalne konvergents- säilitada konservatiivide- aegset madalat kulutuste taset, kuid samas vähendada ebavõrdsust ja heaolusõltuvust tuua riik “tagasi” Hõivepoliitika New Deal: Aktiveerimispoliitika - tööotsijate, riigi ja tööandjate koostöö, tööturukoolitus, ettevõtjate subsideerimine töötute noorte hõivamisel, noorte kohustus koolituses osaleda, Joint-up governance (Jobcentre Plus) Avalike teenuste kvaliteedi tõstmine (Best Value): Performance indicators (KOV; koolid, haiglad), Kodanikud pole kliendid vaid teadlikud tarbijad Saksa sotsiaaldemokraadid 1998- 2005: “Agenda 2010”- Saksa heaoluriigi kärpeplaan, Majandus, Sotsiaalturvalisus