1. Bilansikontod Passivakontod Kontraaktivakontod 2. Reguleerimiskontod Kontrapassivakontod Tulude kontod 3. Ajutised ehk kasumiaruandekontod Kulude kontod 1. Bilansikontod ehk alalised kontod ehk reaalsed kontod Aktivakontodeks nimetatakse kontosid, millel arvestatakse ettevõtte varasid ja nende jäägi muutumist. Passivakontodel arvestatakse ettevõtte varade moodustamise allikate seisu (kohustisi ja omakapitali) ja selle muutumist. 4 Aktiva- ja passivakontode skeemid Aktivakonto skeem Passivakonto skeem
alati võimalik teostada arvestusandmete sisemist kontrolli ja sellega seoses ei ole võimalik välja tuua vigu arvestuses. Kontod kujutavad endast ettevõtte majanduslike vahendite, nende allikate ning majanduslike operatsioonide kohta kogutud informatsiooni. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto(d). Kontol on kaks poolt deebet ja kreedit. Konto vasem pool on deebet ja parem pool kreedit (liigume vasakult paremale) Aktivakirjetele avatud kontosid nimetame aktivakontodeks, passivakirjetele avatud kontosid passivakontodeks. Deebeti ja kreediti tähendus on aktiva- ja passivakontodel erinev. Deebetkontodele kirjendamist (summade kandmist) nimetatakse debiteerimiseks ja kreeditkontodele kirjendamist nimetatakse krediteerimiseks. Käiveteks nimetatakse kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägita ehk saldota), seega deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtteid nimetatakse deebetkäiveteks ja kreeditisse
annaabi.ee 
