näitlejad". Kuigi juba kastikest vaadates oli sisu läbinähtav, meeldis mulle siiski selle töö mõte. Üks silmapaistev pilt oli Silver Vahtre musta-hallikirju geomeetriliste kujundite ja tugevate piirjoontega taies "Ema värvib silmi". Kujutatud oli, nagu nimigi ütleb, ema silmi värvimas. Erksavärvilised kolmnurgad silmade asemel tulid tumedal taustal hästi välja ja mõjusid justkui sädemed. Karin Tammaru oli näitusele pannud aktiseeria "Garderoobi poisid", kus ta oli kujutanud oma meessoost töökaaslasi looduses heinamaal istumas, kiikumas. Seksuaalsed need pildid pole, pigem mõjusid koomiliselt. Andrus Jõhviku maalid "Kipsist õed" ja "Minu muusad" olid sarnased, mõlemas keskpunktis paljas naisekeha ja lisaks kipsist kehad. Maalid olid sarnased ka tumedate värvide kasutamise poolest. Kolmandal Jõhviku maalil "Kõrvits on elu peegel" on samuti
avangardistlike kunstmike mõjutusi (Picasso, Toulouse-Latrec), talle avaldasid mõju ka sümbolistid ning Baudelaire'i ja Rimbaud' luule. 1914. aastal puhkes Esimene maailmasõda nind Modigliani oli üks neist, kes oli nõus vabatahtlikult esirindele minema, kuid nõrga tervise tõttu lükati ta tagasi. Ta jäi sõja ajaks Pariisi. Just siis vähenesid teiste kunstnike mõjud ning välja hakkas kujunema talle omane isikupärane stiil. Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele. Ta on palju kujutanud tolleaegseid kuulsaid kunstnikke ja luuletajaid (nt Chaim Soutine'i, Jacques Lipchitzi, Max Jacobit, Jean Cocteau'd, Picassot jt). 1918. aastal oli elu Pariisis keeruline. Toitu oli piiratut kogustes, gaasi ja elektri tarbimine vaid minimaalselt lubatud, pidevalt toimusid õhurünnakud. Pärast 30. jaanuari ööd, mil saksa lennukid Pariisi pommitasid, algas massiline evakueerumine linnast välja, lõunasse
annaabi.ee 
