Heliobacteria - Ob. Anaeroob + + + Fotoheterotroof Desulfitobacterium + Ob. Anaeroob + Aktinobakterid + + Micrococcus + Ob. Aeroob + + Kemoorganotroof
Mikroorganismid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Bakterite põhilised kujurühmad Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid), kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Mikrobioloogia I
Näidised olemas ÕIS-is. 2) mikrobioloogia-alase lühivideo otsimine internetist. Video link saata T. Mikrobioloogia I 2017 Alamäele E-kirjaga. Paar näidet entsüklopeediaartiklite kohta, esimene (aktinobakterite ehk kiirikbakterite kohta) on TEA entsüklopeediast. Mikrobioloogia I 2017 Teema: kiirikbakterid (Actinobacteria) Actinobacteria on suur hõimkond bakterite domeenis. Väga paljud aktinobakterid moodustavad substraadi- ja õhumütseeli. Mütseel koosneb hargnenud hüüfidest. Kui mütseelis vaheseinu esineb, siis harva. Mütseelis on palju kromosoomikoopiaid. Mikrobioloogia I 2017 Kiirikbakterid (Actinobacteria), grampositiivsete bakterite hõimkond, koosneb enam kui 130 perekonnast. Hõimkonna suurim selts on Actinomycetales
.................................................................... 13 Niitjad bakterid ................................................................................................................. 13 Punguvad ja jätketega bakterid ........................................................................................ 14 Muu kujuga bakterid ........................................................................................................ 14 Aktinomütseedid (aktinobakterid) .................................................................................... 14 Müksobakterid .................................................................................................................. 14 Klamüüdiad ...................................................................................................................... 15 Mükoplasmad ...............................................................................................................
1. kerabakterid e. kokid 2. pulkbakterid e. batsillid 3. kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. keeritsbakterid e. spiroheedid Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju sõltumata sellest, milline kuju tal enne oli. Lisaks neile põhikujudele on ka teisi kujusid: on niite moodustavaid ehk niitjaid baktereid, baktereid, kes moodustavad hüüfistikku ehk mütseeli (aktinobakterid ehk aktinomütseedid), viljakehasid moodustavaid baktereid (müksobakterid). Kestata bakteritel (mükoplasmadel) puudub kindel kuju, nad on paljukujulised ehk pleomorfsed. Paljudel bakteritel on ka rakkudel jätked, mis võivad osaleda näiteks raku kinnitumises pinnale või ka paljunemises. Kuna paljud jätketega bakterid paljunevad pungudes, siis käsitletakse sedasorti baktereid sageli punguvate ja jätketega bakterite rühmana. Hapniku möju mikroorganismidele Hapniku [c] öhus on 21 mahu%
Glükogeeni akumuleerimist rakku saab stimuleerida rakkude inkubeerimisel glükoosi sisaldavas fosfaatpuhvris (N-allikas puudub!). Klostriididel on tärklisesarnane varuaine granuloos, mis joodiga värvub sinakasmustaks. Rasvad Rasvatilkasid (lipid bodies) koguvad vähesed bakterid: Actinomyces, Arthrobacter, Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus (kõige enam uuritud Rhodococcus opacus'el, kellel seda rakkudes kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Enamus rasva koguvatest bakteritest on aktinobakterid. Polühüdroksüalkanoaadid e. PHA (sealhulgas polü--OH-butüraat) Need ained paiknevad graanulitena tsütoplasmas (viimasel ajal arvatakse, et võivad ka periplasmas olla), kus neid saab tuvastada lipofiilsete värvidega (näiteks sudaanmust), kuna graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%.
el. Glükogeeni akumuleerimist rakku saab stimuleerida rakkude inkubeerimisel glükoosi sisaldavas fosfaatpuhvris (N-allikas puudub!). Klostriididel on tärklisesarnane varuaine granuloos, mis joodiga värvub sinakasmustaks. Rasvad Rasvatilkasid (lipid bodies) koguvad vähesed bakterid: Actinomyces, Arthrobacter, Mycobacterium, Nocardia, Rhodococcus (kõige enam uuritud Rhodococcus opacus'el, kellel seda rakkudes kuni 80% kuivainest), Acinetobacter. Enamus rasva koguvatest bakteritest on aktinobakterid. Polühüdroksüalkanoaadid e. PHA (sealhulgas polü- -OH-butüraat) Need ained paiknevad graanulitena tsütoplasmas (viimasel ajal arvatakse, et võivad ka periplasmas olla), kus neid saab tuvastada lipofiilsete värvidega (näiteks sudaanmust), kuna graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%.
annaabi.ee 
