See teooria oli sõnastatud ja seletatud samal aastal (1954) kahe iseseisva taedurite rühma poolt, kus esimeses olid teadlased Andrew F. Huxley ja Rolf Niedergerke ning teises rühmas olid Hugh Huxley ja Jean Hanson. A.F. Huxley lõi filamentide libisemise teooria, märgates, et lihasraku lühenemise ajal toimub aktiinifilamentide libisemine müosiinifilamentide vahele. Tõmbejõu tekitajateks on ristisillakesed müosiini filamentide ning aktiini aktiivtsentrite vahel. Aktiiniline kinnitumise järgselt tekib müosiini peaosa rotatsioon, mis omakorda põhjustab müosiini sabaosa venituse ning seeläbi ka jõugeneratsiooni. Tekib sarkomeeri, lihaskiu ja lõpptulemusena terve lihase lühenemine. Maksimaaljõud sõltub tekkivate ristisillakeste arvust, mis omakorda sõltub
endosoomi. Viiruse RNA ja RNA-polümeraas väljuvad endosoomist ja sisenevad raku tuuma, kus sünteesitakse viiruse RNA ja mRNA. Seejärel moodustub kapsiid, mis väljub rakust. HA seostub glükokonjugaatide siaalhape jäägiga peremeesraku välispinnal tänu millele toimub viiruse adsorptsioon ja sisenemine rakku. Erinevate viiruste tüvede NA-aktiivtsentri AH-d ei erine üksteisest, kuid erineb bakterite ja imetajate ensüümi aktiivtsentrite puhul. Hea eeldus selektiivse ravimi valmistamiseks. HA ja NA on antigeenideks viirusevaktsiinides. Kuid gripiviiruses A need valgud kergesti muteeruvad, ja seega on iga aasta vaja uut gripivastast vaktsiini. Neauraminidaasi roll NA katalüüsib siaalhappejäägi eemaldamist glükoproteiinidest, mille tulemusena limakiht laguneb j viirus saab epiteelkoeraku pinnale. NA katalüüsib siaalhape eraldamist glükokonjugaadist. See aitab viirusel liikuda läbi raku limaskesta ning
t tasakaal Eelstatsionaarses faasis on protsessid eksponentsiaalsed! Eksponendi iseloomustamine: Amplituut saab mõõta. (amplituut on e astmele eelnev arv, platoo kõrgus) Poolestusaeg (iseloomustab platoo saavutumise kiirust) Aktiivtsentrite tiitrimine Näpu vahel tehtud ajaskaalas on võimalik näha eelstatsionaarset faasi. Selleks, et näha eelstatsionaarset faasi, peab olema vähemalt kaheastmeline reaktsiooniskeem (ntx kümotrüpsiin): O O O + H3C O N - Kui ensüümi konts on piisavalt kõrge, siis näeme P1 vabanemist ajas hüppeliselt.
eristatakse konkureerivaid ja mittekonkureerivaid inhibiitoreid. Konkureerivad inhibiitorid on oma keemiliselt struktuurilt ensüümi substraadile väga sarnased, mistõttu nad võivad hõlpsasti seonduda ensüümi aktiivtsentriga. Aktiivtsenter, mis on hõivatud konkureeriva inhibiitori poolt ei saa mõistagi enam siduda substraati ega katalüüsida viimase muundumist. Seega: konkureerivad inhibiitorid konkureeriva substraadiga aktiivtsentrite pärast ensüümi molekulides. Mittekonkureerivad inhibiitorid ei oma substraadiga struktuurset sarnasust, kuid kombineerudes ensüümiga on siiski võimelised selle aktiivsust pidurdama. Mittekonkureeriva inhibiitori juuresolekul ensüüm võib küll säilitada substraati siduva võime, kuid tema katalüütiline võime langeb. 8. Aktivaatorid: Aktivaatorid on keemilised ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust suurendamise suunas. 9. Allosteerilised ensüümid:
annaabi.ee 
