Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. 5 II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema
väärtustest 5. Nimetage organisatsiooni olulisemad huvigrupid Investorid, Poliitilised grupid, Tarbijad, Ühiskond, Töötajad, Kaubandus organisatsioonid, Pakkujad, Valitsus 6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6
Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada.kehaline treening. Kokkuvõte Liikumisaktiivsus sõltub suurest hulgast teguritest ja nende kombinatsioonide koosmõjust. Sekkumisprogrammid, mille eesmärk on liikumisaktiivsust suurendada, on vaid siis efektiivsed,
· Regulaarne silmaarsti kontroll (Õppematerjal haige hooldajale 2002 ). 10 5. ARUTELU Õe tegelik töö seisneb patsiendi viimisel ühest seisundist teise: rahutust rahulikku, teadmatusest teadmisesse, üksindusest kontaktsusesse, segadusseisundist otsustusvõimelisuseni, halva enesetundega olekust heasse, kannatustest heaollu, passiivsusest aktiivsusesse jne (Vilu 1998:72). Igal inimesel on kohustus teha head. See tähendab, et inimene peab ennetama kahju ja kannatusi. Ta peab püüdma suurendada head siinses maailmas. Õde ja põetaja, kes on saanud erihariduse, peavad tundma kohustust sekkuda situatsioonidesse, kus nad saavad vältida inimeste kahjustamist (Göran jt. 1995:27). Õe põhiülesanne on tervise eest hoolitsemine, haiguste ärahoidmine, tervise taastamine ning kannatuste leevendamine
Liikumispuuetega lastele meeldib liikuda ja nad vajavad seda samavõrd kui terved. Nendele lastele lubatud-keelatud võimalused määrab raviarst. II Individuaalsed muudetavad tegurid · Kehamass ja rasvkoe hulk kehamassist. Kuni 7-aasta vanustel lastel esineb ülekaalu harva. · Teadmised kehalise aktiivsuse soodsast toimest. Eelkoolieas omandatakse baasteadmised liikumise kasulikust mõjust tervisele. · Suhtumine kehalisse aktiivsusesse ja rollimudelite olemasolu. Väärtushinnangute kujundajateks lapsel on perekond, lasteaia personal. Olulist rolli mängib ka eakaaslaste suhtumine. · Enesetõhusus. Eneseusk on üks olulisemaid käitumist mõjutavaid tegureid. Enesetõhusust aitab suurendada kehaline treening. · Käitumisharjumuste kujunemine. Liikudes ja liikumismängude kaudu õpivad lapsed oma keha valitsema, kogevad erinevaid olukordi ja peavad olema suutelised toime tulema
neid antud organisatsioonis õigeks ja õpetatakse uutele liikmetele kui sobivaid tunnetuse-, mõtlemise- ja käitumisviise. 2. Millised on E.Scheini järgi organisatsioonikultuuri tasandid? 1. Tehiskeskkond - tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid 2. Väärtushinnagud - kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe 3. Peamised arusaamad - suhe keskkonda, inimesse, reaalsusesse, aktiivsusesse ja inimsuhetesse 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? 4. Iseloomusta tugevat organisatsioonikultuuri. 4. Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi ja hoiakuid 5. Liikmetevaheline suhtlemine on lihtne 6. Vajaduste rahuldamine on seotud vastastikuse sõltuvusega 7. Ilmnevad tugevad kollektivistlikud tendentsid 5. Iseloomusta positiivset organisatsioonikutuuri. 8. liikmed toetavad juhtkonda, 9
2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama • Tugevad kollektiivsed tendentsid – organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale • Sotsiaalne stabiilsus – käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav jagatud väärtused, väärtushinnangud lõppväärtused ja instrumentaalväärtused, mida on teadvustatud organisatsioonis; väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse baasarusaamad ehk tõekspidamised - käibetõed, mida ei vaidlustata, on alateadlikud, nähtamatud (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse). NÄITED: 1) Tehiskeskkond - TTÜ toolid, lauad 2) Väärtushinnangud organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu 3) Baasarusaamad organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 31. Kirjelda organisatsioonikultuuri dimensioone G. Hofstede järgi. Kuhu paigutad Eesti? 1. Võimudistants Millisel määral aktsepteeritakse võimu ebaühtlast jaotust o Suur võimudistants
2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? (Schein 85) 1) Tehiskeskkond – nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) 2) Väärtushinnangud – teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) 3) Peamised arusaamad – alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? • Organisatsiooni identiteet • Vahend maailma mõistmiseks • Kollektiivne pühendumus – hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama • Tugevad kollektiivsed tendentsid – organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale • Sotsiaalne stabiilsus – käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
koosolekul toimunut. 20 15. Kultuur ja selle mõju organisatsioonile. Kultuur - hõlmab mat. elemente, (raamatud, töövah., ehitised) ja väliselt jälgitavaid käitum.viise. Reaals. tajut. nähtused, kuid ei võimalda kõiki in. toimim. seaduspäras. selgit. Käitum. käivitajate- na toimivad abstraktsed elem.: väärtused, hoiakud, isiksuse stereotüübid ja peam. arusaamad, mis sisald. suhtum. keskk., aega, ruumi, in.loomusesse, aktiivsusesse ja in.vah. suhetesse. Sots.psühhol. klassik G. H. Mead on öelnud, et kult. mõju antakse indiviidile edasi suuremal või vähemal määral abstraheeritud viisil kult. meediakanal. vahendusel. Kultuurist saadakse osa mõttel operats. vahendusel, see antakse edasi kokkuleppel. märkide kaudu. Igas ühisk. toimib teatud kult. In. sünnib ühisk., milles ta omand. vastava kult. Org. käitum. käsitl. kult. mõistet seoses indiviidi kui ka tervikliku org. käitum. Kult. erinevused kujund
· · 2. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? · 1) Tehiskeskkond nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav (Tehnoloogia, kujundatud keskkond, tajutavad käitumismudelid) · 2) Väärtushinnangud teadvustatud (Kindel füüsiline keskkond, kindel kokkulepe) · 3) Peamised arusaamad alateadlikud ja nähtamatud (Suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse) · · 3. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? · Organisatsiooni identiteet · Vahend maailma mõistmiseks · Kollektiivne pühendumus hea kultuur paneb inimesed kaasa töötama · Tugevad kollektiivsed tendentsid organisatsiooni vajadused tõusevad isiklikest vajadustest kõrgemale · Sotsiaalne stabiilsus käime tööl, saame palka, oleme kellegi jaoks vajalikud · · 4. Milline on tugev organisatsioonikultuur?
Organisatsioonikultuuri avaldusvormid: Sümbolid Keel Jutud ja jutustused Tegevuspraktikad ja kombed 3. Millised on organisatsioonikultuuri tasandid? Tehiskeskkond Tehnoloogia Kujundatud keskkond Tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud Kindel füüsiline keskkond Kindel kokkulepe Peamised arusaamad Suhe keskkonda Suhe reaalsusesse Suhe inimestesse Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse 4. Millised on organisatsioonikultuuri funktsioonid? Organisatsiooni identiteet 14 Kollektiivne pühendumus Sotsiaalne stabiilsus Vahend maailma mõistmiseks 5. Milline on tugev ja milline on nõrk organisatsioonikultuur? TUGEV ORGANISATSIOONIKULTUUR: Liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi Liikmete vaheline suhtlemine on lihtne
reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s
reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. 21
2. Kujundatud keskkond kõigile ühtemoodi 3. Tajutavad käitumismudelid mõistetav VÄÄRTUSHINNANGUD: Määratavad füüsilises keskkonnas Määratavad ainult konsensuse korral Teadvustatud BAASARUSAAMAD: 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja ruumi) Nähtamatud, 3. Suhe inimesse alateadlikud 4. Suhe aktiivsusesse Suhe inimsuhetesse Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja & integratsiooni-mehhanismid Schein: Iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada oma keskkonnas? Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Nende küsimuste vastuseid ühendab Schein'i käsitluses mõiste organisatsioonikultuuri dimensioonid.
reageerimise. Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev iseloom. Motiiv Motivatsioon kui mehhaanismiline ja protsessuaalne nähtus ei ole sarnane motiivi mõistega. Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse – motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Ebateadlik motiiv ei ole täpselt arusaadav ei subjektile endale ega ole ilma põhjaliku uurimiseta seletatav ja arusaadav ka teistele. Suurem osa meis tekkinud motiive on sellelaadsed. Motiivid erinevad üksteisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt , üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult , milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive-nii teadlikke kui ebateadlikke. Reageeringud konfliktsituatsioonides: 1. Agressioon- s
sellele muutuvad psühholoogilisteks invariantideks. Sümboolsus ja vahendatus tagab inimese võime aegsasti, prognoositavalt käituda vastavalt vajadustele, mis võivad käivituda alles tulevikus. MOTIIV Motiiv on tunnetatud vajadus. Vajadus kutsub esile üldise aktiivsuse motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusesse. Motiivid teadvuse osavõtu järgi: a. teadlikud b. ebateadlikud motiivid Motiivid erinevad 1 teisest juhtiva vajaduse poolest, ilmnemisvormidelt, üldisuse ja kitsuse poolest ning selle tegevuse iseloomult, milles nad esinevad. Tegevust mõjutab tavaliselt üheaegselt palju motiive nii teadlike kui ebateadlikke. Aktuaalselt toimivate motiivide paljasusest kujuneb motiivide võitluse ja konfliktide kaudu välja üks nn
suureneb); · treenerid ja õpetajad; · enesehinnang; · vastavus soorolli ootustele; · rass. Vanemate uskumused ja hoiakud: - vanemate aktiivsed ja tervislikud eluviisid jagatakse oma lastega; - väheste huvidega vanemate lapsed on passiivsed ja vähe sotsialiseerunud; - perekonnast saab algus huvi ja suhtumine kehalisse aktiivsusesse; - kui vanemate mõju on lastele suur, siis laste osalus spordis on kõrge; - vanemad on peamine tegur noorukite ja laste spordis osalemiseks. 45 Perekonnaliikmete mõju: - Isade mõju on oluline nii poistel kui ka tüdrukutel; - Emade roll on minimaalne; - Tüdrukud vajavad rohkem julgustamist kui poisid; - Vanemad õed ja vennad võivad olla olulised sotsialiseerivad tegurid.
Kujundatud keskkond mõistetav 3.Tajutavad käitumismudelid VÄÄRTUSHINNANGUD 1. Määratavad füüsilises keskkonnas Teadvustatud 2. Määratavad ainult konsensuse korral BAASARUSAAMAD 1. Suhe keskkonda 2. Suhe reaalsusesse (aega ja Nähtamatud, alateadlikud ruumi) 3. Suhe inimesse 4. Suhe aktiivsusesse Tehiskeskkonna näited (vt. Tabel 15) sisekujundus, mööbel, toodang, tehnoloogia, riietumis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid jne. Jagatud väärtusteks võivad kujuneda vaid need mille tulemi kohta on grupil sotsiaalne või füüsiline tagasiside olemas e. nad on sotsiaalselt valiidsed. Baasarusaamad käibetõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Scheini järgi on iga ettevõtte 2 põhimõttelist probleemide valdkonda: 2
annaabi.ee 
