alkohole, amiine. Nt vererõhualandaja etüülfenüül, 1000x aktiivsuse tõus fenüülrühma sidumisega. - Kasutatakse agonisti antagonistiks muutmisel (sidumispiirkondade olemasolu, mis looduslikul agonistil/substraadil on puudu. Sidumise aktiivsuse tõttu muutubki ühendi olemus antagonistiks agonistist). - - - - Ahelate pikendamist või lühendamist - Võib viia parema sidumise läbi suurema aktiivsuseni. - Tsüklite laiendamine või vähendamine (muudab siduvate gruppide asendit, sidumise tugevust), - Muudab siduvate gruppide asendit ja sidumise tugevust. Sarnane aromaatse tuuma asendajate asukoha muutustega. - - Tsüklite varieerimine (kahe N asemel 3 N heterotsüklis nt) - Seenevastane, imidasooli asendamine 1,2,4-triasooliga muudab ravimi inimese ensüümi suhtes inaktiivseks. Seene ensüümi aga inhibeerib
need sirged vastavad R-vormis ja T-vormis olevale ensüümile (kui kõik ensüüm oleks ainult R- või T-vormis) Homoallosteeria teravdatud kontroll substraadi tasemel Substraat ise regulerib vms. Äärmuslikul juhul võimaldab homoallosteeria väga efektiivset kontrolli. Üleminek on hästi terav. Näeme, et substraadi konts saab akumuleeruda kuskile tasandile, siis terav üleminek ensüümi madalast aktiivsusest kõrge aktiivsuseni, seega substraat ei saa akumuleeruda sinisest joonest kõrgemal. See võimaldab hoida substraadi kontsi küllaltki kitsas vahemikus (sinine vahemik slaidil). See on metabolismis vajalik kontrollida metaboliitide kontse. Olulised metaboliidid hoitaksegi tavaliselt kindlates kontsides. g Kooperatiivsuse mehhanismid MWC mudel Vaatame kahte piirjuhtu. MWC kooskõlastatud mehhanism: S-nihutab
annaabi.ee 
