1. maksimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment; 2. maksimaalne moment ja sellele vastav normaaljõud; 3. minimaalne normaaljõud ja sellele vastav moment. Vundamendi mõõtmeid tuleks määrata sellise koormuskombinatsiooniga, mis tõenäoliselt annab suurima talla ja seejärel kontrollida kandavõimet teiste koormus-kombinatsioonidega. 25. VUNDAMENDI KONTROLL LIHKELE. Lihkekindlus on tagatud kui H< S + Ep , kus H - talla tasapinnas mõjuv arvutuskoormuse komponent, sh pinnase aktiivsurve Ep – vundamendi külgpinnale mõjuv lihet takistav passiivsurve S - pinnase vastupanu lihkele; dreenitud tingimustes S = V tanδ ja dreenimata pinnastel S = A´cu V - tallaga risti mõjuv koormus δ- seina ja pinnase vaheline hõõrdenurk (monol rb δ = ϕ; mont.rb δ= ½ ...2/3 ϕ). 26. VUNDAMENDI KANDEVÕIME EBAÜHTLASE ALUSE KORRAL. Taoline kontroll kehtib juhul kui vundamendi all on pinnas ühtlane 3 - 4 talla-laiuse sügavuseni.
projekteerida vaiaparv, siis mõttekäik on nõutule. Lihet põhjustavad pinnase kaalust tingitud jõud analoogne 49. Kui sügavale peaks vaia alumine 65. Millest sõltub tugimüüri lihkumiskindlus? leitakse ilma vee üleslükke jõudu arvestamata. ots ulatuma erinevate pinnaseliikide korral? Nihutavaks jõuks on pinnase aktiivsurve Kinnihoidvad jõud leitakse allpool veepinda Harilikult peaksid vaiad läbima kõik palju horisontaalkomponent, lihkele vastutöötavad on oleva osa jaoks arvestades vee üleslükke mõju. kokkusurutavad pinnasekihid ja toetuma tugevale seinaesise pinnase passiivsurve ning hõõrdejõud 73. Loetlege, kirjeldage nõlva püsivust kihile. (või adhesioon) pinnase ja talla vahel
paigalseisusurvejõuks. Seejärel keerame aegamööda dünamomeetrit tagasi, lubades seinal pöörduda pinnasest eemale. Fikseerides nii dünamomeetri kui mõõtkella näidud, saame koostada graafiku jõu sõltuvuse kohta paigutisest (joonis 10.2). Surve seinale Paigalseisusurve Passiivsurve Aktiivsurve - 0 ,0 0 ,0 1 + S e in a s u h te lin e p a ig u tis Jo o n is 1 0 .2 S ein a le m õ ju v a su rv e sõ ltu v u s s u h te lise st p aig u tis es t Paigutise tekkides kinnihoidmiseks vajalik jõud väheneb. Pärast seda, kui sein saavutab teatud paigutise, jõu vähenemine lakkab ja saavutab püsiva
realiseerub Mindlini lahendusele põhinev pingejaotus ainult sel juhul kui tõmbepinge ei ületa pinnase omakaalust tingitud survepinget. Vundament (Jürgensoni pildid) Vaata õppejõu sladid 2.Pinnase omadused.pinged pinnases. lk 118-125! 22. Kirjeldage tugi ja sulundseintele mõjuvaid jõudusid ning aktiiv- ja passiivsurvet. Nõlva varisemist takistavale tugiseinale või muule piirdele avaldab pinnas survet. Pinnasesurved (aktiivsurve ja passiivsurve) on peamised tugiseinale mõjuvad koormused, mis määravad seina püsivuse ja tugevuse. Lisaks avaldavad tugiseinale mõju ka hõõre pinna ja seina vahel ning hõõre seina all. (EMÜ vastustest) Tugi- ja sulundseintele mõjub pinnase tugevus ja mahukaal, seinapinna karedus, seina kuju ja kaldenurk, maapinna kuju (kaldu või horisontaalne), maapinnale mõjuva koormuse suurus ja jaotus, seina jäikus, seina liikumine pinnase suhtes.
15 esitatud juhus). Jõudude tasakaalu puhul (joon5.11 b). asendit on võimalik kruviseadme abil muuta. Seina tagune täidetakse peab nendest moodustatud hulknurk olema suletud. (Joon6.15) Praktilistes arvutustes kasutatakse tänapäeval arvutusprogramme, mis pinnasega, näiteks kuiva liivaga. Täitmise ajal tuleb sein hoida Coulomb' aktiivsurve arvutusskeem. kolmnurgast saab avaldada võimaldavad leida ohtlikema lihketsentri ja lihkejoone raadiuse liikumatuna, muutes kruvi abil dünamomeetri asendit. Tähistame selleks otsitava aktiivsurve jõu antud purunemispinna kaldenurga puhul... automaatselt. vajaliku jõu P0, mida nimetatakse paigalseisusurvejõuks. Seejärel (Joon6.16)- Aktiivjõu komponendid
Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10.44 toodud lihtsa skeemi puhul, kui pinnas on ühtlane, maapinnal koormus puudub ja c = 0, on aktiivsurve resultandi suurus Seejärel saab määrata samuti kui konsoolseina puhul paindemomendid seinas ning nende maksimaalse suuruse kohas, kus Q = 0. Tugistatud seina korral on seina liikumine teistsugune kui eeldatud külgsurve valemite tuletamisel. Sein ei pöördu ümber alumise punkti, vaid tema ülemine ots on toe või ankruga kinnitatud. Suhteliselt õhukese seina keskosa paindub. Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab Coulomb' teooria.
Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel. Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2 Ka = tan2(450 -/2) kus ´ on pinnase mahukaal h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus; d - sulundseina süvistussügavus. Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2; Kp = tan2(450 + /2). Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit)
Rp;d moodustub pinnase passiivsurvest. Arvestama peab võimalust, et pinnas vundamendi eest võib olla kaevetööde Vd või erosiooni tõttu eemaldatud. Kui selline võimalus on tõenäoline, ei saa Pinnase seda osa lihkevastupanust arvestada. Rp;d Hd aktiivsurve Savipinnase korral peaks arvestama kuivamisprao tekkimise võimalusega Rd vundamendi ja pinnase vahel. Täieliku Joonis 4.15 Vundamendi lihe talla pinnas 20 passiivsurve arenguks on vajalik suhteliselt suur paigutis. Seepärast tuleb kontrollida, kas vundamendile toetuv konstruktsioon talub sellist paigutist
annaabi.ee 
