ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on väiksem võimsus kui sama suurel ergutusmähisega sünkmootoril,heaks on aga et on mugav ja kaalub vähem, konstruktsioonilt lihtsam ja käivitamine on lihtne kuna ei ole vaja alalispinget. Sammmootor: Kas. elektriliste signaalide muundamiseks mootori liikuva osa diskreetseks liikumiseks.Eristatakse kaks liiki:1.Aktiivrootoriga-ergutatud rootoriga,rootori magnetsüdamikule on paigutatud ergutusmähis või püsimagnetid.2.Reaktiivrootoriga-rootor on ergutamata ja rootori mähise südamik on magneetiliselt pehmest materjalist.Takt on ajavahemik,mille vältel kommutaatori seisund ei muutu.Tsükkel on taktide kogum.Tööpõhimõte:Seisneb selles, et ankur liigub magnetilise takistuse seisukohast sinna poole kus on väiksem takistus.Kui kahel mähisel on pinge, siis ankur liigub nende keskele
mehaaniliseks energiaks. Sammootor sarnaneb sünkroonmootorile, ta koosneb poolusteks jagatud staatorist ja rootorist kuid ergutusmähise asemel on tema rootor ehitatud väljaulatuvate poolustega (vt. Joonis 8.2). Rootoril mähis puudub ning poolused tekitatakse seal ebaühtlase radiaalsuunalise magnetilise takistusega (passiivrootor), püsimagnetitega (aktiivrootor) või mõlema põhimõtte kombineerimisega. Passiivrootoriga samm-mootori tööpõhimõte vastab reluktantsmootori talitlusele. Aktiivrootoriga samm-mootor töötab aga sarnaselt püsimagnetergutusega sünkroonmootoriga. Kuna sammmootor on digitaalselt juhitav, siis sobib ta ideaalselt kokku diskreetsete juhtimissüsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulssile vastab teatud pöördenurk α, n arvu impulsile aga pöördenurk n . Siit järeldub, et sammmootorit võib kasutada positsioneerimisel avatud juhtimisahelaga süsteemides (ilma tagasisideta). Sammmootori positsioneerimise eeliseks on
annaabi.ee 
